Tere hommikust, Keile. Täna 21.

juuli 2026. Meil on plaanis rääkida Coop panga teise kvartali auditeerimata tulemusest.

Minu nimi on Arko Kurtmann, olen Coop panga tegevjuht. Minu kõrval on Paavo Truu, kes on meie finantsijuht.

Ja tulemusest on meil siis koos plaanis rääkida. Kui selle presentatsiooni käigus või esitluse käigus tekib kellegil küsimusi, siis aeg-ajalt ekraanile tekib teil QR kood, saate seda skännida ja selle kaudu meile küsimusi esitada.

Kõigepealt me käime üle presentatsiooni punktid ja siis peale seda me vastame ka nendele küsimustele, mis on. Aga tuleme siis teise kvartali juurde ja mis siis Coop pangas või meiega seotult juhtus.

Esimene asi, millest sooviks kohe rääkida, on see, et me tulime täiendavalt välja uue piirideta paketiga, mis siis tähendab seda, et see on pigem mõeldud sellisele reisiva iseloomuga inimesele. Ehk et selles paketis tal on olemas reisikindlustus ja kui ta on kuskil välismaal ja tal on näiteks sularaha vajadus, siis tal on ka võimalik tasuta sularaha välja võtta ja samuti selle paketiga kaasneb ka siis nii nagu meie teiste pakettide puhul ostupreemia Coopi kaublutes.

Ja täna on siis meil kolm paketti: lihtne, kasulik ja piirideta pakett. Nii, mis siis meid üldisemalt võib-olla puudutas, oli see, et meie tunnetasime, et teises kvartalis toimus intressikeskkonna stabiliseerumine, et kui te mäletate, et esimeses kvartalis tänu sellele sõjalisele konfliktile, mis Hormuzi väinas aset leiab, intressikeskkond muutus ärevamaks ja seetõttu erinevad intressimäärad nii Euroopas kui ka mujal maailmas tõusid kõrgemale, siis teises kvartalis me tunnetasime intressimäärade stabiliseerumist ja nad on siis pendeldanud siin 2,5 ja 2,7% vahel.

Mis saab edasi, väga raske öelda, aga me ise siit väga suurt kasvu ei näe. Tulles nüüd meie juurde, siis meil on hea meel tõdeda, et see oli hea tugev kvartal, oli tugev kvartal selles mõttes, et kasvas nii meie klientide arv kui ka kasvasid meie ärimahud.

Meie laenuportfell kasvas kokku 82 miljonit eurot, mis on väga tugev kasv ja selle kõige juures on hea meel tõdeda, et meie portfelli kvaliteet on endiselt suurepärane. Meie teise kvartali kasum jäi enam-vähem samasse suurusjärku nagu oli esimene kvartal, aga kui me võrdleme seda aasta varasema perioodiga, siis meie kasumi kasv on 24%.

See on kindlasti number, mille üle rõõmu tunda, et väga tugev kasv. Järgmise kahe punkti osas ma annan sõna Paavole, sest see on rohkem tema kõige pool.

Jah, Coop panka reidib juba mitu aastat reitinguagentur Moody’s. Moody’s on siis nüüd viimase kvartali jooksul teinud kaks olulist otsust meie osas, mõlemad on positiivsed.

Mais kuulus tõstis Moody’s meie panga pikaajase hoiuste reitingu siis tasemele BAA1. Varem oli see BAA2, ühe notsu võrra siis kõrgemaks nüüd.

Ja tegelikult see varasem tase oli ka tegelikult juba väga korralik investeerimistase, aga nüüd on ta siis veel ühe naksu võrra parem. Ja teine uudis tuli siis selle järel, et meie pandi võlakirjad, mis on omate reitinguga, on ka nüüd saanud ühe astme võrra parema reitingu ja siin lausat tasemele 3A.

3A on siis kõige kõrgem reiting üldse, mis on võimalik saada. Lihtsalt huvitav fakt, et Eesti riigili reiting on natuke madalam.

Meie pandikirjad on tunnustatud kindlamaks. Järgmine sündmus ja sõnum siis puudutab siukest teemat nagu väärtpaberistamine, et kui investorid mäletavad, siis me detsembri kuus teatasime, et me kirjutasime Euroopa Investeerimispanga grupiga alla väärtpaberistamise tehingulepingu ja selles lepingus on ette nähtud, et meil on teatud selliseid toiminguid vaja sooritada, et see leping saaks jõusse.

30. juunil 2026 siis jõustus see tehing ja selle tehingu tagajärjel meie riskipositsioonid vähenesid ja meie kapitaliseeritus seetõttu paranes, nii et see annab siis hea vundamendi, et siit edasi kasvada ilma et meil kapitaliga probleeme tekiks.

Jah, ma saan, kui ma õigesti saan aru, siis suurusjärgus 250 miljonit eurot saame me anda täiendavalt välja ilma et peaks kapitali kaasama? Umbes nii, jah.

Konkreetselt see riskimängs siin on natuke vähem, aga noh, seal need suhtarvud on natuke teistsugused. Okei.

Ja siis veel kaks sündmust, mis me soovisime esile tuua teisest kvartalist, et hea meel oli tõdeda, et meid siis tunnustati teist aastat järjest mainekamaks tööandjaks top 10 hulgas. Hea meel on siis tõdeda, et töötajate poolt oleme hinnatud ettevõte ja teine võib-olla ka hästi oluline teema riigi kaitsjate vaatenurgast vaadates, et meid siis tunnustati toetaja kuldmärgisega, et ka hästi oluline.

Kui me ette ruttavalt peaksime kuidagi võtma kokku selle teise kvartali, siis ma ütlen, et see on kvartal, mille üle me võime rõõmu tunda, et tulemused on positiivsed ja nendest tulemustest Paavo kohe räägib ka detailsemalt. Vaatame siis natuke täpsemalt numbritesse sisse.

Praegu on siin ekraanil neli meie kõige tähtsamat mõõdikut, mis kirjeldavad meie äridünaamikat: laenude maht, hoiuste maht. Mõlemas on siis näha, et nii teine kvartal käesoleval aastal kui ka viimased 12 kuud on meil olnud päris korralik kasv ja võib-olla isegi lisaks sellele, et on korralik kasv, on ka hea stabiilne kasv.

Iga kvartal oleme neid näitajaid parandanud ja ükski kvartal ei ole meil tagasiminekut olnud. Ja kokkuvõttes siis aasta kasv laenumahus 15%, et ei ole üldse paha.

Arveldades klientides umbes sama lugu, seal on küll kasu protsendid natuke väiksemad, aga trend täpselt samasugune, ainult kasvusuunas ja meile sobivas mahus, nii et see kenasti mängib kokku. Ja all paremas nurgas siis, nagu Arko ütles, kasuminumbrid aasta tagusega võrreldes lausa pluss 24%, ja siin sees on muidugi siis oluline märkida, et meil möödunud aastal oli selgelt intressikeskkond töötas meile vastu, et siis see vastusurve on käesolevaks hetkeks kadunud ja isegi kergelt toetava kasvutrendiga asendunud.

Et sellest võib-olla siin lähemalt natuke selle pildi peal, et kui me vaatame, et laenuportfell kasvas 82 miljonit, siis tegelikult laenuportfell kasvas meil ka varasemates kvartalites siin möödunud paari aasta jooksul, aga siis oli tõesti intressikeskkond selline, mis meie selle kasvu ära nullis ja sellele vastu töötas. Siis käesoleva kvartali jooksul on niimoodi, et ärimahtude kasvust on tulnud intressitulu kasvu, aga intresside tõusust on tulnud abi juba, mitte nagu vastutööd.

Nii et selle tagajärg on siis see, et meil on intressitulud kasvanud kvartaliga võrreldes 6% ja selle juures siis on hästi oluline veel tähele panna, et meie tegevuskulud on praktiliselt samad, mis olid esimeses kvartalis. See on võib-olla isegi vaadates rohkem isegi rõõmustav, sest see on mingis mõttes nagu meie töö, intressikeskkonda ei ole meie juhtida, aga kulud on meie juhtida ja siin ma arvan, et me oleme päris hästi hakkama saanud seekord.

Ja tagajärg on siis see, et meil on kasum 8,2 miljonit teises kvartalis, ja see on enam-vähem sama suurusega kui oli esimeses kvartalis, aga aastatagusega võrreldes siis nagu Arko ütles 24% kasvu, nii et tõesti korralik kvartal. Ja aasta varasema teise kvartaliga võrreldes on nüüd dünaamika nat Sellele vaatamata ärimahuturu kasv on nii tugev, et vaatamata sellele on meil puhaskasumis korralik 24% kasvu ja sellega me isegi siin Eesti pangandusmaastikul, nüüd praegusel hetkel täitsa eristume.

Täpselt nii on. Ja ärimahuturu kasvust oli korra juba juttu, et aasta võrdluses siis 5%, laenudes 21% hoiustes.

Nii et need numbrid teevad meile muidugi head meelt. Ja laenuportfell, meie kõige suurem vara, kui ta sellel, siis läinud on.

Ega siin nüüd üllatusi liiga palju ei ole, et jätkuvalt see sõna kasv, kasv tegelikult kõikides olulistes ärisegmentides. ärilaenus kõige suurem kasv selles kvartalis küll, kodulaenus ka üsna kena stabiilne tarbimisfinantseerimine, autoliising, mis siin võib-olla viimased paar aastat on olnud erinevatel põhjustel natuke sellises tagasihoidlikumas rütmis.

on ka tegelikult nüüd saanud kasvama ja selle üle on ka hea meel. Euribor tõesti asus tõusma juba esimeses kvartalis Iraani sõja tagajärjel, aga ega teda esimeses kvartalis meie finantsnäitajates näha ei olnud.

Euribori efekt ikkagi tuleb sisse kuude jooksul ja nüüd on siis teda terve kvartali jagu olnud, seda kõrgemat Euribori. Siin on juba tunda, aga tegelikult ei ole ka tänaseks veel kõik see Euribori efekt sisse jooksnud, sest enamus lepingutes on see kuuekuuline Euribor, mis tähendab seda, et ta rakendub kuus kuud hiljem.

Ja siin ongi kõik praegu. Laenuportfelli kvaliteet.

Kvaliteet on tegelikult turustetlistikat vaadates kõikidest Eesti pankadest pigem hea, aga eks meie vastutame ja hoolime kõige rohkem enda pangast ja meil on hea meel, et meil on ka hea kvaliteet. Kokkuvõttes on näha, et lühiajalise võlgnevuse osa summad on pisut kasvanud, aga see roosa, mis näitab siis 90 pluss päeva võlgnevust, see on olnud väga stabiilne ja siin ei mingite varasemate kvartalitega võrreldes vähenenud.

Nii et kokkuvõttes siin me tegelikult mingit probleemi ei näe ja kvaliteet on jätkuvalt hea. Kui vaadata nüüd äriliinide lõikes seda sama asja, siis ärilaen on mingi asi, mis on meil nii-öelda nagu kroonijuveel selles mõttes, et siin oleme selgelt ka turust parema kvaliteediga ja alla 1% viivisega, alati esimesest päevast, et see on kindlasti väga hea näitaja, mida võib öelda ka, et kõiksugused välised hindajad, sealhulgas siis need viidatud reitinguagentuurid, ütleme, et üllatusega vaatavad, et kuidas me nii hästi hakkama saame.

Siis kodulaenu poole peal on näha, et lühiajaline viivitaja ehk siis see sinine osa on kasvanud ja on võib-olla isegi turukeskmisest kõrgem, aga siis seevastu tõesti see roosa osa, mis näitab 90 pluss viivitajaid, ehk siis neid, kel on päriselt probleeme, see on jätkuvalt peaaegu nähtamatu meie pangas ja tegelikult ka üle turu. Nii et ega seal sellel turul tegelikult laenukvaliteediga probleemi ei ole.

Võib-olla siin on ka hea välja öelda, et neid numbreid me näitame esimese päeva võlgnevusest alates, et kui me vaataksime võib-olla neljandast-viiendast päevast alates, siis need helesinised tulbad muutuvad kohe väiksemaks. Jah, helesinine on tõesti esimesest päevast kuni 90.

päevani ja eks ta selles mõttes on ka üsna volatiivne, et sõltub siin nädalapäevadest, kalendripäevadest, riigipühadest, jaanipäevast, et seetõttu see sinine osa käib ülesse-alla, aga roosad on pigem stabiilsed, et pikaaegset võlga ikkagi ei ole. Ja eratarbimislaenus on nüüd, võiks öelda, siin me oleme aastad ja aastad näinud tegelikult kvaliteedi paranemist, ehk siis et viivitajate hulk on kogu aeg alla tulnud.

Nüüd me näeme, et ta on enam-vähem natuke 7% alla ära stabiliseeruma hakanud, et võib-olla see kvaliteedi paranemine on nüüd ära toimunud, aga ka siin on eelkõige tähtis see, et kvaliteet on hea, kvaliteet on hea tegelikult ka üle turu ja eelkõige siis see roosa osa just ei pane meid muretsema. Ja liisingus tegelikult sama lugu, et samamoodi stabiilselt ja ainult lühiajaline võlg võiks siit öelda.

Finantseerimiskulu, ehk siis et palju me oma sissevõetava ressursi eest maksame ja siin juhin tähelepanu siis võib-olla sellel kõige ülemisele joonele, 2,1% näitab siis meie keskmine finantseerimiskulu. See sisaldab endas mitte ainult hoiuseid, vaid kõiki intressikandvaid kohustusi, sealhulgas ka võlakirjad ja pangikirjad.

Ja on näha, et viimased kolm kvartalit on ta stabiilne 2,1%, mis väljendab seda, et see intresside languse tsükkel on nüüd tõesti meie rahastushinnaga sisse sõitnud, aga siin on oluline tähelepanna, et nii nagu me laenupoole peal rõõmustame, et intressikeskkond pigem toetab meid oma väikse tõusuga, siis tegelikult siit edasi me nüüd tormilist rahastamiskulu vähenemist ei näe, et pigem näeme, et on teatud märke, et eks see kõrgem intressikeskkond avaldab teatud instrumentidele ja toodetega rahastuse poole peal mõju, nii et see raha hind meie keskmisena võib ka minna natuke kõrgemaks siin lähematel kvartalitel. Aga kokkuvõttes pilt hea ja stabiilne, hoiust tuleb nii kohalikult kliendilt kui ka teistest instrumentidest ja nii äriklientidest kui eraklientidest.

Klientide arvu osas trend meile sobilik, kasvame ootuspäraselt ja nii klientides kokku kui ka aktiivsetes klientides, ehk meie kliendiaktiivsus võib öelda, et püsib, enam-vähem samal tasemel nagu ta on olnud, et selle mõõdiku järgi umbes pooled meie klientidest on need, keda me loeme siis aktiivseteks ja arveldatavateks klientideks. Kahjuks siin suurt revolutsiooni pole õnnestunud teha, aga teistpidi jällegi hea meel, et ka uutest klientidest ikkagi aktiveerumine on päris hea ja see toetab meie ärikasvu.

Kapitalibaas. Kapitali poole peal juhin tähelepanu kahele numbrile, et esiteks siin vasakulpoolsetel tulpadel on näha miljonites eurodes meie kapitalikomponendid, põhiomavahendid, on see tumesinine all, siis on see Additional Tier 1 või AT1 võlakirja, on siis see roosa ja helesinine peal on siis teise taseme allutatud laen.

Te näete, et siin on toimunud esimeses kvartalis pluss 5 miljonit kasvu 35 miljonilt 40 miljonile peale ja teises kvartalis ka 40 miljonilt 45 peale, et need on siis nende tegevuste tagajärjed, et me esimese kvartali lõpus viisime läbi kohaliku allutatud võlakirja uue emissiooni ja teise kvartali alguses toimus selle lõplik arveldamine, nii et seetõttu need numbrid kajastuvad siis siin teise kvartali numbrites. Ja samamoodi me siis kutsusime teise kvartali sees tagasi vana tagasikutsumise tähtaja ei jõudnud võlakirja emissiooni, aga selle tulemus on siis netona meie kapital paranes kahe sammu võrra kokku, siis 5 miljonit siin ja 5 miljonit teises kvartalis, nii et see on siis kapitali numbritele juurde andnud.

Parempoolsel graafikul te näete, et kõik suhtarvujooned on teinud teises kvartalis tugeva hüppe ja see tuleneb nüüd eelkõige sellest väärtpaberistamise tehingust. Väärtpaberistamise tehingu iseloom on selline, et me andsime osa riskist EIB, Euroopa Investeerimispanga gruppile ja seetõttu siis meie riskiposits protsenti kätte saada.

Liigume selles suunas, veel ei ole sinna jõudnud, aga liigume. Ja üks selline alternatiivne näitaja, mida me ise vaatame majas, on siis meie tegevuskulude suhe laenuportfelli.

Et noh, siin trend ei ole küll liiga kiire, aga selgelt on näha, et ka siin selles kuluefektiivsuses suhtes oma tuluteenitasse varadesse meie efektiivsus on paranenud ja siit me kindlasti loodame veel selle näitaja paranemist edasi ka. Aktsionäride poole pealt siin liikumisi on vähe olnud, nii aktsionäride arvus, mida on meil jätkuvalt väga meeldivalt palju.

Me oleme nende üle väga rõõmsad ja uhked. Aga milles liikumist ei ole, et see parempoolne pilt on juba päris mitu aastat umbes selline, et see suuraktsionäride struktuur on täpselt samasugune, nagu ta on olnud.

Mis nüüd küll võib-olla siit ei paista, aga kaadri taga võib kommentaarina öelda, et selles hallis blokkis, kus on nüüd need teised, kus on meil hästi palju neid jaeinvestoreid, suurusjärg 31 000 tükki, nagu siit vasakult poolt näha, et siis tegelikult nende sees on küll hakanud teatud selline muutus toimuma, et sinna on tekkinud nüüd selliseid tugevaid finantsinvestoreid. Et mitte päris selline nagu ühe kuni saja aktsiaga jaeinvestor, vaid ikkagi päris tõsiste positsioonidega finantsinvestorid, kas siis kohalikud fondid, investeerimismajad või ettevõtjad.

Et tegelikult meil on nüüd, ise me loeme sellist näitajat, et aktsionäre, kellel on 100 000 aktsiat või rohkem, et nende osakaal meie aktsionäride struktuuris kasvab tegelikult nädalast nädalasse. Ja tänaseks me oleme umbes 67% peale jõudnud, ehk siis et sellest hallist osast siin julgelt mingi 10 pluss protsenti on tegelikult selliste tõsiste kohalike finantsinvestorite käes, lisaks nendele nimedele, keda me siin ekraanil näitame.

Ja võib-olla üks asi ka, et meie aktsioon on olnud väga aktiivne kaublemise objekt. Sa ju vaatasid aastate lõikes ka, et palju neid meil käibe mahud olid.

Jah, käesoleval aastal on tõesti aktsia kaublemise aktiivsus ka kasvanud. Kui veel möödunud aastal kaubeldi peast 11 miljonit tükki, siis selle aasta esimese poolega on juba kuus ja pool miljonit, ehk siis et kui sama trend jätkub, siis meil tegelikult kaublemise aktiivsus on kasvanud.

Ja eks see avaldab ka natuke käibe noh, käsi käes sellega, et kui need uued suuremad finantsinvestorid tulevad, nad peavad ju kuskilt ostma ja see ka ajastab selle käigu. Tihti on juttu sellest, et Balti börsil ei ole likviidsust, aga ma ütleks, et kui meie jaoks sellest rääkida, siis saab tegelikult päris suurest tükist vabaneda ja saab ka tegelikult päris suure tükki osta, kui selline soov on olemas.

Ja aktsiahinnast rääkides siis hind on siin kuskil möödunud aasta lõpus saadik väikse nõksu ülesse teinud. Vahepeal oli hoog isegi suurem, aga nüüd on ta siin kahe-kolmekümne kanti umbes pidama jäänud.

Kui me teistpidi vaatame, et meie tulemused on paranenud, et siis meie suhtarvud on jätkuvalt pigem sellised madalavõitu ja annavad ruumi siin veel optimismiks edasi ka, et kasumi kasvades nii kipub olema. Ja kui kõik kokku võtta, siis kvartali kohta, eks ole laenuportfelli kasv, see on see, kust meil äri ja tulud pihta hakkavad.

Ja tegelikult hakkab isegi klientide arv, kui päris aus olla, kliendide arv kasvas, laenuportfell kasvas, kasum nüüd tõesti kvartal kvartalisse võrdluses oli stabiilne, aga pikemat trendi vaadates oleme kasvukursil. Kulutulu suhe ja ROE õiges suunas liikumas, mitte veel seal, kus me tahaksime olla, aga usume, et varsti oleme.

Jah, et kui ma ise võtaks ka kuidagi kokku, et ütleks, et meil oli sellel aastal esimene kvartal ilmselt tugev, teine kvartal oli tugev ja võib-olla see on ka see koht, kus tuleks kõiki 450 Coop Panga töötajat tänada, et kõva pingutus, veel tugevam tulemus ja võib-olla ei tähista sellest, et tõenäoliselt saame sellistest positiivsetest numbritest siin täna baasiga rääkida. Nii me võtakski kokku sellel.

Küsimusi on tulnud. Ja siis kuna meie presentatsiooniosa sai läbi, siis võtame küsimusi.

Nii, tänan. Igati head tulemused, mida prognoosite aktsiahinna osas aasta jooksul?

See on selline libe tee, et me ei tee aktsiaprognoose, aktsiahinna prognoose ja isegi kui me võib-olla majas sees iga investor, me oleme ka tegelikult investorid Tarkoga mõlemad omanikeringis, et me enda jaoks kindlasti mingisuguseid sihte ja plaane seame, aga siis meil kindlasti pole sellist õigustki mingeid soovitusi ja hinnanguid välja anda, et me sellest hoidume. Minu loogika on väga lihtne, et kui me suudame fundamentaalseid finantsnäitajaid ajas parandada ja kasumit ajas kasvatada, siis see on väga selge ja tugev eeldus sellele, et ka ettevõtte väärtus kasvaks ja seeläbi ka aktsiahind.

Niipalju võime muidugi öelda, et eks me oma käitumisega näitame, et me sellesse aktsiasse usume. Et me tõesti kas turult ostes või läbi optsiooniprogrammide oleme aktsionärideks saanud ja positsioone hoidnud.

Mina ei ole müünud viimase aasta jooksul? Mina samamoodi.

Mina ei ole müünud, ma arvan, viie aasta jooksul. Peaaegu iga aastal olen ostnud ja müünud kordagi ei ole, et usun selgelt selle ettevõtte kasvupotentsiaali.

Nii, järgmine küsimus: Kas Euribori kasv võib hakata pidurdama ettevõtete uusi äriprojekte ja suruda Eesti majandust uuesti langusesse? Soovid sina makroteemadel rääkida?

Jah, võin isegi. See läheb küll nagu mikrosse välja, eks ole, kas ettevõtete aktiivsus saab pärsitud sellest.

Me täna vähemalt näeme, et ei eraisikute ega ettevõtete poole pealt tegelikult selles ulatuses baasintresside muutus ei ole mõju avaldanud. Laenunõudlus kõikide muude mõjude tagajärjel pigem küll on hea ja võib-olla isegi kasvanud võrreldes möödunud aastatega.

Et siin mõned aastad tagasi oli laenunõudlus isegi halvem, aga mõned aastad tagasi oli ka see intressishokk tugevam, ütleks. Ja teine asi võib-olla on, et kui selgitada, et miks see nii on, et intressid kasvavad, aga laenunõudlus nagu ei mõjutagi, et tegelikult see muutus on suhteliselt väike olnud, et kui meil baasid olid siin 2, noh ütleme 2,1%, oli Euriborid, kuue kuu Euriborid, täna 2,6–2,7.

See muutus on numbrites oluline, on teatud investeeringmisvaldkonnad, kus on see kapitalikulu kõige tähtsam, võtame siin võib-olla kinnisvara, energeetika, infrastruktuur, aga väga paljudes harudes tegelikult kapitalikulu ei ole väga kaalukas, et tööjõukulu muutused on oluliselt kaalukamad ja see võib-olla on põhjus, miks see pigem väike, noh, siin 50–60 baaspunkti tõusu, tegelikult ei ole mõju avaldanud veel. Mina ise olen mõelnud niimoodi, et mida hapram on makrokeskkond Eesti väliselt, seda stabiilsem peaks olema meie keskkond riigisiseselt.

Et siit võib-olla küll üleskutse meie poliitikutele, et hoidke stabiilset joont ja ärge nüüd mingisuguste uute ja jutumärkides innovatiivsete lahendustega välja tulge. Ja kui me sellist olukorda suudame siis oma kohaliku stabiilsusega nii-ö