Tere hommikust kõigile. Täna on meil neljapäev, 12.

veebruar 2026. Minu nimi on Arko Kurtmann, olen Coop Panga tegevjuht.

Minu kõrval on Paavo Truu, kes on meie finantsijuht, ja meil on siis selline mõte ja plaan, et räägime täna 2025. aasta neljast kvartalist kui ka siis aastast tervikuna.

Kuna aeg on raha, siis sukeldume kohe teemasse. Ja siis enne kui ma lasen Paavol rääkida numbritest, siis ma tooksin välja mõned märksõnad, mis olid meie jaoks olulised eelmisest aastast.

Ma hakkaksin võib-olla peale siis kõigepealt majanduskeskkonnast. Ehk meie selgelt ise tundsime ja nägime seda, et elu hakkas vaikselt, aga kindlalt käima minema ja nüüd aasta lõpus tundub, et ka makronumbrid hakkavad õnneks seda juba kinnitama.

Me veel ei tea, kas majandus kasvas meil eelmine aasta 0,5, 0,7, 0,9%. Aga kindel on see, et ta kasvas ja vaadates varasemaid aastaid, siis on vahelduseks väga hea sellist positiivset nooti näha.

Ja loomulikult mina veel vaatan majandust alati ka selle nurga alt, et mis justkui toob meile riiki raha sisse ja heameel oli tõdeda siis, kui ekspordinumber oli kasvuna 7%, et igati väga viisakas kasv. Kui ma nüüd räägin pangandussektorist, siis mis puudutab meid konkreetsemalt, siis ma ütleks, et ka pangandussektoris elu käis väga hoogsalt ja laenumahud kasvasid 2,2 miljardit ehk 8%.

Ja nagu me oleme ise vaadanud, siis see on kaks korda kõrgem kasvutase, kui on selline ajalooline keskmine olnud. Meile ka väga hästi oluline faktor on see, mida teeb intressikeskkond.

Me kõik mäletame veel seda aega, kui laenuvõtjatel oli natukene valus ja Euribor oli 4,15% siin mõned aastad tagasi. Sellest punktist alates on Euribor 2% alla tulnud.

Euribori langus jätkus kuni eelmise aasta kevadeni ja sealt hetkest edasi ta on liikunud külgsuunas, seal jäänud 2,1% ja 2,15% vahele. Ettevaatlik peab öelda, et ega, ausalt öelda, siin ei turudega ega ka analüütikud sellest trendist mingit suurt muutust ei ennusta, et pigem prognoositaksegi, et jääbki sinna 2 pluss väikestega tasemele.

Et seda nii-öelda intressikeskkonna stabiliseerumist me ootasime ja nüüd tundub, et oleme sellesse keskkonda jõudnud. Aga siis tuleme lähemale nii-öelda Coop Pangale.

Me ei oleme enda sellist nälga defineerinud niimoodi, et soovime kasvada vähemalt 2-3 korda kiiremini kui turg ja seda me 2025. aastal ka tegime.

Ehk meie laenuportfell kasvas 340 miljonit ja see tähendas siis, et kasvuks tuli 19%. See on igati korralik number, mille üle me oleme väga uhked ja hea meel on ka tõdeda, et siis meie tegevuse ajaloo esimest korda laenuportfell ületas 2 miljardi piiri.

See oli meie jaoks selline väga suur ja oluline verstapost. Hea meel on tõdeda, et selle kõige juures laenuportfelli kvaliteet püsis suurepärane ja meie võlglaste hulk on oluliselt madalam kui on laenuturu keskmine näitaja, jälle üks faktor, mille üle head meelt tunda.

Eelmise aasta kevadel leidis, või ütleksin nii, et oli meie jaoks väga oluline verstapost, kui me esimest korda väljastasime pangikirju. Me tegime seda 250 miljoni euro ulatuses ja olime võib-olla isegi natukene üllatunud selle üle, et välisinvestorite poolt huvi oli meie vastu niivõrd suur.

Ehk me väljastasime pangikirju 250 miljoni euro ulatuses, aga märkida sooviti lausa üle miljardi euro. Tundub, et mitte ainult Eesti investorid ei usu meisse, vaid ka välismaised investorid tunnetavad, et oleme turvaline, aga samas kiiresti kasvav pank, et seda oli tõesti heameel näha.

Siis mõned asjad veel eelmisest aastast tooksin välja siis selle, et varasemalt me oleme olnud elutähtsa teenuse osutaja, aga siis eelmisest aastast alates oleme ka süsteemselt oluline krediidiasutus. Moodis kinnitas meie reitingut BA2 ja positiivse väljavaatega.

Ilmselt oli ka see mingisugune faktor, mis tundetuslikult andis välisinvestoritele kindlust juurde. Äripoolt me oleme tihendanud ja kavatseme ka tulevikus tihendada koostööd Coop Kaubandusega.

Ja eelmine aasta me tulime välja uute pakettidega ja võib-olla tooksin välja siit siis selle kasuliku paketi, mis siis tähendab seda, et meie panga kliendid saavad Coopi kauplustes soodustusi, aga lisaks sellele tehtud ostude summalt nad saavad 1% raha reaalselt Coop Panga kontodele. Ainulaadne paket Eesti turul, et ühtegi teist sellist ei ole.

Sel moel me maksime tagasi üle 200 000 euro möödunud aastal. 250 miljonit isikust.

Suhteliselt kaalukas summa kokku ka. Aga arvestada tulebki, et eelmine aasta see programm jõudis kehtida pool aastat, sellel aastal siis juba terve aasta.

Et anname niimoodi siis enda klientidele ka tagasi. Koostöö Riigiga süvenes, ehk et riik avas kontod meie juures, see tähendab, et kui keegi riigiga suheldes soovib kandeid teha, siis seda saab teha Coop Panga kontodele.

Olge head siis meie kliendid, et valige alati siis Coop Panga konto, saate teha panga siseselt kiiremaid ja turvalisemaid makseid riigiga suheldes. Ja siis üllataval kombel väga palju tunnustusi saime nende osaliseks 2025.

aastal. Paavo küll ütles, et see nimekiri on nii pikk, et seda me ei hakka ette lugema, aga mina mõtlesin, et just vastupidi, et loeksin need ette küll, sest tegelikult nende tunnustuste taga on aastatepikkune töö ja need ei ole sündinud üle öö.

Esiteks me siis saime enim soovitatud pangaks Eestis. Me olime mainekaim, olime top 10 mainekama tööandja hulgas.

Me olime vastutustundlik peresõbralik tööandja. Me saime Riigikaitse toetaja kuldmärgise ja Eesti ettevõtete seas meie app sai ka siis top 10 hulka.

Üks sündmus, ma nüüd pikemalt sellele ei peatu sellel slaidil, aga üks sündmus või sündmused, mis leidsid ikkagi aset ka eelmisel aastal, oli see, et meil toimus päris palju muudatusi juhtimises. Meie pikaaegne juht Margus Rink kevadel lahkus panga juhtimisest.

Siinkohal kindlasti suur aitäh talle, et ütleks, et tema juhtimisel sai laotud väga hea ja tugev vundament, mille pealt on meil nüüd hea kasvada ja isiklikult ka. Neli-viis aastat tema kõrval töötades ikkagi õppisin väga palju positiivset, mida kaasa võtta.

Aga uusi juhatuse liikmeid, juhukonna liikmeid oli meil veel, eks? Ma siis tahakski nimetada, et siis uue juhi rollis alustasin mina, Arko Kurtmann.

Minu asemel juhatusse tuli pangas pikkaajaliselt töötanud Lehar Kütt ja Lehari rolli ehk siis äriklendi finantseerimise rolli võttis üle meil Tero Kaiu. Ja sügisel tugevdasime ka siis enda IT-poolt, ehk et meiega liitus uus IT-juht, IT-juht Alvar Pihlavu.

Ilmselt ei pea kellelegi seletama, et pank on IT-ettevõte ja tehnoloogia muutub väga kiiresti ja selle aasta veebruarist alates siis tegelikult Alvarist tegime täiendavalt ka juhatuse liikme. Nii, see oleks lühidalt kõik.

Üks siis logistiline märkus ka, et kui te soovite esitada meile küsimusi, siis küsimusi saate esitada meile Slido keskkonnas ja seda QR koodi siis aeg-ajalt teile ekraanil kuvatakse. Nii, aga siis nüüd Paavo räägib numbritest.

Nüüd saan mina rääkima hakata ja Arko täiendab, kui midagi olulist vahele jätan. Ma panen siis kõigepealt paar slaidi möödunud kvartali kohta või neljanda kvartali kohta ja siis juba vaatame pikemat trendi ja tervet aastat kokku.

Aga kvartali vaates on siis pilt selline olnud, et meil oli kõva kvartal ja vaadake kõige kõvem laenude poole peal, kus me tegime 91 miljonit laenuportfelli kasvu ja see on siis kvartalis lausa 4,5%, et aasta kokkuvõttes 19% kasv on ka kõva. Ja see on ka siis üle pikkaaegse trendi, meil umbes nagu selline kasv ongi olnud siin viimastel aastatel.

Aga see neljas kvartal oli isegi selles kontekstis veel ülekeskmise kõva, et tõesti suur kasv. Ja peab küll ütlema, et suur kasv oli ka turul tervikuna neljandas kvartalis, et selles mõttes see keskkond meid toetab selles.

Hoiuse kasv on ka olnud korralik viimases kvartalis, lausa 34 miljonit eurot. Siin hoiuste pildi peal hakkab küll silma, et justkui nagu teises kvartalis oleks hoiuste hulk isegi vähenenud, ja mida ta ka tegi.

Ja selle põhjus on jällegi nendes pangikirjades, mida me oleme siin mõned korrad maininud, et kui me märtsikuus tegime pangikirja emissiooni 250 miljonit eurot, siis see rahuldas meie likviidsusennega suhteliselt oluliselt ja siis me natuke dünaamilisemalt timmisime seda hoiustega kaasatava raha hulka vastavalt. Aga kui meil vaja on, siis hoiuseid tuleb ja viimases kvartalis siis tõesti lausa 7% kasvu.

Arveda kliente tuleb ka, tuleb iga kvartal, tuli ka viimases kvartalis 2,8% juurde. Ja see on jällegi tempo mõttes üsna stabiilne on viimastel aastatel, et meil sihuke 10% aastas kliente juurde tuleb.

Ja puhaskasumi osas, see on nüüd nagu dünaymilisem pilt selles mõttes, et tulud on küll üsna sarnase suurusega, aga trendimuutus on väga selge ja oluline siin, et kui te mäletate, siis 23. 24.

aastal olid meil hästi head aastad kogu pangandussektoris, tulenemast siis intressikeskkonnast. Siis 25.

oli kindlasti selles mõttes rahunemise aasta, et tuldi tagasi normaalsetele tasemetele. See tähendab seda, et meil siin tuli mitu kvartalit raporteerida, et võrreldes eelmise kvartali või eelmise aastaga on kasumid langenud, siis nüüd me saame juba kolmandat kvartalit järjest öelda, et meie kasumikõver on pööranud tõusule, et küll võib-olla mitte väga suurele tõusule, aga siiski selgelt ja järjepidevalt kolm kvartalit järjest oleme kasvanud.

Nii et selle aasta neljas kvartal oli kasumi mõttes suurem kui eelmised kaks, aga oli ka suurem kui neljas kvartal aastal 2024. Nii et siin me küll arvame, et see trend on nüüd selgelt muutunud.

Natuke täpsemalt vaadata, kust see tulud ja kulud siis tulevad, et meil tulud tulevad jätkuvalt põhiliselt intressituludest. Ja taas kord, kui me räägime siin kvartali võrdluses kolmanda kvartali vastu, et siis meie intressitulud ja ka netointressitulud keerasid kenasti tõusule ja see ei ole viimastel kvartalitel alati niimoodi olnud.

Tulenevalt siis sellest, et intressi- ja keskkonna languse tõttu meil on alati olnud kerge vastutuul, võib-olla isegi mõni kvartal päris tugev vastutuul, et selles kvartalis siis on näha, et meie ärikasvude mõju on olnud suurem, plus 1,2 miljonit intressituludele mõju ja intresside languse mõju on siis olnud väiksemas ulatuses selles kvartalis. See mõju ei ole veel päris null, aga ta on olnud väiksem.

Ja nüüd me siis siit edasi usume, et saavutus on põhja ja siit hakkavad meie ärimahtude kasvud domineerima ja selle tõttu siis ka tulud võiksid kasvada. Teine pool, mis on meil võib-olla siin mõne aasta tagasi mureks olnud on siis kulude kasv.

Kulud on nüüd aastataguse eelmise kvartaliga võrreldes kasvanud küll 9%, aga paar slaidi pärast vaatame ka aasta kokkupilti ja seal on pilt selles mõttes muidugi parem, et meil tegelikult on 25. aastal tegevuskulude kasv saanud kenasti kontrolli alla.

Ja neljandas kvartalis siis mis veel olid laenuprovisjonid. Need olid mõnevõrra suuremad kui kvartal varem, aga siin mingit muret ei ole, sest esiteks see tase on täiesti normaalne miljon eurot kvartalis meie jaoks ja teiseks seda hästi palju tekitas meil laenuportfelli kasv.

Iga kord, kui pank annab välja uue laenu, ükskõik kui hea kvaliteediga see on, siis selle laenu pealt automaatselt kohe tehakse provision, nii et see on osa sellest provisjonikasust. Ja seeks vaatamata sellele suuremale provisjonile, nagu sai öeldud, kasum siiski mõnevõrra kasvas.

Nüüd vaataks juba aastat tervikuna. 25.

aasta kasuminumbrid siin Arko nimetas ära suuremadeks ole laenuportfelli kasv 340 miljonit. See on läbi pikema ajaloo meil rekordi kordamine, ma ütleksin.

22. aastal, kui ma õigesti mäletan, oli meil umbes samasugune kasv.

Et nüüd me tegime siis uuesti selle rekordi kordamist ja selle üle me oleme väga uhked, et nagu näha, et meil pikaaegne kasv on ka 22% üle aastate keskmise. Nii et sihuke 20% kanti me oleme kasvanud viimastel aastatel.

Ja seda kindlasti on toetanud tõesti ka turg. Et nagu Arko mainis, siis kogu laenuturg Eestis kasvas möödunud aastal 8%, et see on tegelikult tugev kasv ja üle pikkaajalise keskmise turukasvu mõttes.

Hoiuse kasv selle laenuportfelli finantseerimiseks pikas trendis suurusjärgu umbes samasuguse kasvuga, möödunud aastal siis mõnevõrra väiksem kasv, just nimelt tulenevalt nendest pangikirjadest, mis meie finantseerimise vajadust suures osas täitis. kliendiarvu kasv siin pikas trendis 20% kanti, nüüd siis 9%, et me tegelikult näeme, et see on jätkuvalt hea trend.

Et selge on see, et meil on kaks teemat, millega tegeleda, uute klientide hankimine, aga ka vanade aktiveerimine. nii et meil tegelikult see vanade üha parem teenindamine ja laiemate, rohkemate teenustega teenindamine on kindlasti üks teine oluline suund ja selle nimel me ka pangas sees tegeleme kogu aeg.

Ja kokkuvõttes siis puhaskasum, et siin pikk trend kasumi mõttes 20% aastas ei ole üldse paha öelda nüüd ka, et see 25. aasta oli enam-vähem nüüd selline normaalne aasta intressikeskkonna mõttes, et siin ei ole mingit sellist anomaalset küüru sees, mida me näeme siin ka selle slaidi peal.

23. ja 24.

aasta kasumites kindlasti on seda intressikeskkonna anomaaliat sees. Nüüd me oleme tagasi normaalsel rajal.

Ja aasta kokkuvõttes siis tuludest ja kuludest rääkides siin veel intressimäärade mõju oli tugevama negatiivse mõjuga kui meie ärimahtude kasv suutis kompenseerida, aga siiski juhin tähelepanu, et puhtalt ärimahtude kasvust muljetavaldav 24 miljonit eurot täiendavat intressitulu. Et ta on jah natuke jäänud peitu või mattunud siia intressimäärade languse varju, aga tegelikult seal sees on selle potentsiaali ja seda tööd tehtud üsna kõvasti just nimelt, et seda intressimäärade langust pehmendada ja teispidi 2,7 miljonit, aga ka erakinnisvara laenukasvas väga usinasti, tervelt 17% portfell, nii et see tasakaalustab väga hästi seda meie kliendibaasi ja tulubaasi, et me ei ole nii-öelda ühe toote peale keskendunud liialt.

Tarbijamisfinantseerimine on hea näha, et ka kasvas. See on klassikaliselt selline kasumlik toode.

Ja nüüd liising on kasvanud hästi vähe, ainult 2% ja 3 miljonit selle juures. Aga tuleb panna sellesse konteksti, et liising on eelkõige autoliising ja autoturg oli kohutavas madalseisus möödunud aastal, kukkudes sinna 50% ja isegi rohkem mõnes kvartalis ja kuus.

Et selles valguses ma ütleks isegi, et väga hea tulemus. Absoluutselt, liising finantseerimise portfelli maht turul langes 10% möödunud aastal.

Ja selles kontekstis olla nii-öelda paigal on juba tulemus. Just.

Intressikeskkonnast oleme mõned sõnad rääkinud. Keskmine intress oli möödunud aastal, keskmine baas Euribor oli 2,21.

Aasta algas 2,5–2,6 kandis, lõppes 2,1 kandis. Nii et umbes 50 baaspunkti langust.

Ja nüüd peab küll ütlema, et see langus on meie laenuportfelliga enamasti sisse rullinud. Klassikaliselt ümberhinnastumine käib kuuekuulise viiteajaga ja see kuus kuud on selles mõttes möödas, et Euribori langus toimus ära esimesel poolaastal, ehk siis terve teine poolaasta tegelikult täiendavat langust turul ei tulnud ja hinnastus sisse juba see toimunud muutus.

Nii et nüüd on võib öelda, et meil enamus portfelli ikkagi ümberhinnastub praegu selle Euribori tasemele. Intressimäärad portfelli lõikes.

Osade lõikes liiga huvitav pilt ei ole. Noh, selgelt ootuspäraselt need portfelli osad, mis sõltuvad Euriborist, teevad siin sellise küüru, aastal 2023-24-25 on mõnevõrra langenud baaside muutuse tõttu eelkõige siis.

Ärilaenud meil on enamasti muutuva intressiga, eralaenud praktiliselt nagu eranditult muutuva intressiga. Ja eratarbimislaen on siis ainuke portfelli osa, kus meil on fikseeritud intressiga lepingud ja siin seda Euribori küüru ei ole, siin on puhtalt selline turu ja konkurentsisurve, mis on siis meie pikaaegse intressimarginaali alla toonud.

Ja nüüd me oleme stabiliseerumas siin 13–14 kanti ja võib öelda, et see langus on pidama jäänud. Liising samamoodi oma intressimäärade mõttes on Euribori baasil veel kõige, nii et siin on see küüruefekt näha.

Laenuportfelli kvaliteet tervikuna on hea. Meil on viivitajate hulk kogu laenuportfellist alates esimesest päevast on 1,8% portfellist.

Ja kui me vaatame nüüd pikaaegseid trende, siis siin oli 2021. aasta, mis oli siis pensionireformijärgne kergelt anomaalne aasta, oli grammike allpool, aga üldiselt on meil trend väga hea ja tase korralik.

Ja eriti teeb rõõmu veel see, et kuigi see number ja tulb siin all on, noh, ütleme nagu ta on, siis suurem osa sellest on tegelikult hästi lühiajalised viivitajad, et sellist pikaajalist päris probleemset viivitust on ikkagi ainult vähe joonisel, see roosa lõik. Ja võib isegi näha, et absoluutnumbrites, kuigi meie portfell on kasvanud tervelt 90%, siis absoluutnumbrites see pikaajaliste viivitajate hulk on vähenenud.

Ja suhtarvud ka jälle siin paremaks, tugevamaks. Ja eks see teispidi väljendub siis ka lõpuks kasumimäära andes, ehk siis krediidiriski kulumäär on meil ka alla tulnud, vaatamata siis uue portfelli kasvule või väljaandmisele.

Möödunud aastal oli see krediidiriski kulu ainult 0,2% suhtes portfelli. Ja kui me vaatame kvaliteeti nüüd portfelli lõikude kaupa, siis Arko siin ütles, et meil on kvaliteet parem kui Eesti turu keskmisena, siis see väide on kindlasti tõene ärilaenudes.

Meie ärilaenuportfelli kvaliteet on tõesti erakordselt hea ja seda isegi lühiajaliste viivitajate hulga poolest, et pikaajalistest rääkimata, et see on tõesti kaugelt üle turu keskmise see tase. Nüüd erakinnisvaralaenudes on näha, et meie lühiajaliste viivitajate hulk on tasemel, mis meid just nagu rahul ei paku.

Me tegelikult tahaksime, et see lühiajaliste viivitajate hulk oleks väiksem. Aga mis meid rahustab tegelikult sisuliselt on see, et see roosa kiht, jällegi need pikaajalise võlglased, et neid peaaegu et ei ole.

et pigem see viitab sellele, et inimestel on kas mingid tehnilised arveldusküsimused, mis tekitavad neid lühiajalisi võlgnevusi. Ja eratarbimislaenudes on pikaajaline trend selgelt allapoole.

Kvaliteet püsib, kvaliteet paraneb, võtaks isegi. Ja siin me oleme trendiga väga rahul ja tasemega samamoodi liisingus.

Liisingus on natuke sarnane pilt nagu erakinnisvara laenus, et tegelikult pikaaegset võlga praktiliselt ei ole. Seda roosat riba siin isegi palja silmaga ei näe.

Finantseerimiskulu teine oluline komponent. See ootuspäraselt teeb siis sellise küüru taaskord siin intressikeskkonna mõjul.

2023-24. aastal läks ta üles.

Nüüd on ta hakanud alla tulema. Siin ei ole selle langus päris päris veel lõppenud.

Suurem osa langusest on toimunud juba, aga see aasta keskmine 2,4 see ei ole nüüd see tase, kus me täna oleme. Tänane meie finantseerimiskulu on madalamal.

Aasta keskmises ees on ka aasta alguse periood, kus oli veel kõrgem finantseerimiskulu. Tänaseks me oleme seal pigem kahe kandis.

Ja finantseerimise struktuur siis sellal käesoleval aastal 2025. aastal sai oluline kiht juurde, eks ole.

See on see lillakat värvi kiht siin, 255 miljonit koos kogunenud intressiga on siis pandikirjade maht ja see on kindlasti sellise küpsema panga tunnus, et seda tüüpi finantseerimine on ka olemas meie portfellis. seda meil varem ei olnud.

Ja sellega kaasnes tegelikult üks teine instrument, mis on siin selle helesinisega näha, on siis repolaenu või lühiajalise finantseerimise võimekus. Et koos sellega, et me ise emiteerisime pandikirju, tekkis ka võimekus nende samade sarnaste instrumentide vastu võtta lühiajalist repolaenu teistelt finantsasutustelt ja keskpangalt.

Ja seda me oleme nüüd asunud tegema pärast seda, kui meil see võimekus tekkis. Klienditarbiju turuosa, klienditarbu kasv on jätkuv ja pidev, kliente tuleb juurde.

Möödunud aastal küll mõnevõrra vähem kui aasta varem, kahjuks koht, millega me 100% rahul ei ole, et tegelikult oleks tore, kui neid oleks rohkem. Aga nagu öeldud, meil tegelikult fookus on rohkem võib-olla sellel, et mitte kahmata nii palju passiivset klienti kui et töö selle olemasoleva kliendiga ja tema parem teenindamine.

Ja selles valdkonnas meil on ka majasiseseid mõõdikuid omajagu. Need mõõdikud näitavad pigem head tulemust, aga kõiki mõõdikuid siia slaididele ei mahu panema.

Nüüd all paremas nurgas on meie turuosa kõverad. Ja siin jällegi paistab siis see, et meil justkui hoiuste turuosa on pidama jäänud ja laenusme enesest kasvame.

Reaalsus on tõesti selline, et meie laenuport Tuleb siis sellest, et esiteks panga kasvuga koos on vaja ka neid ülemisi altutud laenukihte kasvatada ja teiseks, et meil hakkab saabuma viieaastane tähtaeg kõige vanematel allutatud võlakirjadel, mida siis ootuspäraselt ühel hetkel on vaja tagasi kutsuda. Aga see nõuab oma protseduure ja muu seas järelevalve nõusolekut.

Likviidsus on teine küsimus, mis on pangas ülitähtis. Likviidsuse näitajad on meil head, meie likviidsed vahendid olid kokku aasta lõpu seisuga 554 miljonit, et sellest siis suurem osa tegelikult päris ehtsas rahas keskpangas ja teatud hulk ka võlakirjades, aga kokkuvõttes siis umbes 20% meie varadest on likviidsetes vahendites.

See annab meile likviidsussuutarvude täitmise piisava puhvriga, et nii LCR, mis vaatab lühiaegset likviidsust, kui ka NSFR, mis vaatab pikaaegset stabiilsemat likviidsust. Mõlemad nõuded regulatiivselt on 100%.

Meil on täidetud siis 122-202% tasemel ehk siis piisavate puhvritega üle nõutud taseme. Ja tulemusnäitajad, ROE ehk omakapitali tootlus ja CIR ehk kulutulu suhe, need ei ole liikunud nüüd meie soovitavas suunas.

Me oleme pikalt rääkinud, miks see nii on, süüdistame eelkõige intressikeskkonda, aga siit edasi me arvame, et tegelikult see suund saab olla paremaks ja meie prognoosid seda näitavad, et need lähevad tagasi meie pikaajaliste eesmärkide tasemele, milleks on siis ROE eesmärk 15% ja kulutulu suhe mitte üle 50. Üks teine suhtarv, mis ka väljendab mingis mõttes seda kulu- ja efektiivsuse poolt, on tegevuskulude suhe laenuportfelli ja siin on näha, et siin on isegi trend pikaajaliselt meil õiges suunas läbi kogu selle tsükli ja tänaseks me oleme siis jõudnud tasemele, et meie tegevuskulud laenuportfellist on 2,1%.

Taas kord see ei ole mingisugune ideaaltase, suured pangad tegelikult on efektiivsemad. Me kasvame ka kogu aeg, muutume ka efektiivsemaks, nagu pildilt näha, et jõuame ka sinna õigetele tasemetele.

Nüüd üks peaaegu mu lemmikslaid tulevikuvaatavalt on see, et vasakpoolne graafik näitab siis, on tehtud uuring, kaks korda aastas teeme neid uuringuid, et uurida, kuidas meie brändi ja panga tuntus ja eelistatus klientide hulgas on. Siis vasakpoolne slaid ütleb seda, et kas meid teatakse ja kui hästi meid teatakse.

Ja meid teatakse hästi, et keegi ilma aitamata, omast peast oskab nimetada Coop Panka on 61% inimestest. Me jääme mõnevõrra siin vanemate generatsioonidest maha, aga siiski oleme heal positsioonil ja mõnestki heast konkurendist ka eespool.

Minu jaoks isegi olulisem on see parempoolne slaid alati. Kui me küsime klientide käest, et kui te nüüd homme peaksite pangasuhet alustama, siis millisest pangast te alustate?

Ja 13% inimestest ütleb, et nende esimene valik oleks Coop Pank. Meie turuosa on 6 või 7%, aga 13% uusi turule tulijaid või uue pangasuhet alustajaid ütlevad, et tahaksime meiega teha äri.

Ja veel 30% ütleb, et teiseks pangaks me sobime ka väga hästi neile. Nii et see on tegelikult see kasvulava või tõmme, mis me turuosa tegelikult kasvatab aastast aastasse.

Aktsionäride pildi peal muutust ei ole, aktsionäride arv on mõnevõrra siin langenud viimase paari aasta jooksul, mitte drastiliselt, meil on jätkuvalt väga uhked oma 2300 aktsionäri üle ja aktsionäride struktuuris tegelikult muutust ei ole, ükski suuraktsionär ei ole suurendanud ega vähendanud oma osalust, eks seal väiksemaid liikumisi toimub, aga need on kõik mõjudesvea piires. Võib-olla aktsionäridega kohapeal kommenteriks ka, et kui me oleme vaadanud enda aktsionaaraamatut, siis me näeme seda, et väiksemaid tükke on müüdud ehk väiksemad aktsionärid on lahkunud, aga siis meil on tekkinud uusi investoreid, kes ostavad suuremaid tükke kokku ja tundub, et kellel on selline vähem emotsionaalne, aga sisult pikaajalisem vaade meie suhtes.

No jah, siit võib hästi hüpatagi järgmise slaidi peale, et tegelikult fundamentaalselt igasuguste suhtarvude ja tootluse järgi vaadates on ikkagi tegu soodsa tootega meie aktsioneil. et P/E suhe 7,6 nüüd olukorras, kus võib-olla jah vahepealsed need 6,1-6,3 need suhtarvud siin, võis öelda, et nad ei ole jätkusuutlikud ja see oli selle erakordselt kasumitulemus tagaeeri.

Ja seda kõike oli ka, aga kui me ütleme nüüd, et meie möödunud aasta kasum 28,7 miljonit, et see on ikkagi uus põhi ja siit läheb ainult paremaks. Et siis tegelikult nende suhtarvude ja selle kasvumäära kombinatsioonis selgelt see P/E suhe on atraktiivne paljudele fundamentaalsete ja pikaajaliselt mõtlevate investoritele.

Seda me oma aktsionäaraamust ka näeme. Niimoodi.

Ja lühidalt kokku siis, oli tõesti kõva kasvuaasta, oli uue kasumi põhja aasta võiks öelda, et siit edasi me näeme juba, et kvartal kvartaalselt me oleme kasvanud kasumis. Usume, et lähme edasi siit.

Kliente tuleb, efektiivsusnäitajatega aasta 2025 me rahul ei ole, ütleme ausalt ära, usume, et 2026 tuleb parem. Jah, et ma võib-olla omalt poolt ka, et kui sooviks kuidagi kokku võtta seda aastat, siis ma ikkagi ütleks, et tõesti on numbrid, millega me oleme väga rahul, on võib-olla efektiivsuse numbrid, millega alal me sooviks veel töötada, aga kui ma ikkagi vaatan koondina, kuidas meil läks ja me paneme ka sellesse keskkonda, kus me olime, siis ma ütleksin, et see oli ikkagi väga tugev aasta ja kui viiepallisüsteemis peaks hinde panema, siis paneks võib-olla sellise viis miinus.

Tulevikust. Kaks sõna veel.

Kuna me oma uued pikaalsed sihid oleme siin jaanuarikuus ära avaldanud, siis võib-olla Harka mõne sõnaga kommenteerid? Jah, täpselt, et tegelikult eelmisest sügisest alates me juhatuse uues koosseisus ja koos nõukoguga püüdsime paika panna uued sihid ja kuidas nende sihtide poole ka liikuda.

Ja eks see oli selline, kuidas ma ütlen, heas mõttes surumine. Eks nõukogu kogu aeg challenge`eris või kutsus meid välja, et olge agressiivsemad ja olge agressiivsemad.

Me teiselt poolt püüdsime vastu olla realistlikud ja ma arvan, et me jõudsime sellisesse väga heasse punkti, kus ma ütleks, et meie uued sihid on ambitsioonikad, aga väga selgelt ka realistlikult tehtavad. Ja siis kui nendest põgusalt rääkida, et avalikkusele me väga selgelt ütlesime välja seda, et meie omakapitali tootlus peaks olema 15%, praegu see oli 12,9%, kui ma ei eksi.

See on kindlasti number, millega alal me peaksime tööd tegema. Hea uudis võib-olla, et on ka see, et okei, kui me jätame ka need erakordsed aastad vahele, siis 2022.

aasta oli veel täitsa tavaline aasta, kus me oleme näidanud, et see ärimudel ise on võimeline seda tootma. Et meil oma sisemist tugevus ka olemas, et see kõik on tehtav ja realistlik, et siin mingit õhulossi.

Teine number, mida me siis ütlesime avalikk et uurimine võib tuua kaasa rahalised trahvid pangale. Võib-olla ise vastaks sellele küsimusele, et nüüd ei tea, millisest uurimisest on küsija poolt, ütleme, et millist uurimist on silmas peetud.

Aga mida ma saan öelda, et Finantsinspektsiooni poolt meie suhtes ühtegi uurimist ei ole. Seega sündmust kommenteerida, mida ei toimu, on väga raske.

See on võib-olla küsija ei ole terminoloogiliselt liiga täpne olnud. Finantsinspektsioon tegelikult teeb iga jumala päev, iga jumala nädal ja kuu teeb lakkamatult tööd selleks, et tagada, et pangasüsteem ja finantssüsteem laiemalt oleks korras ja vastaks reeglitele.

Ja selle käigus tegelikult toimingud, mingisuguseid päringuid, mingisuguseid vastuseid, mingid küsimusi, mingid diskussiooni, aruandlust, see toimub täitsa nagu iga päev, iga nädal. Mõned nendest küsimustest võib-olla on teravamad, mõned on leebemad, aga jah, et mingisugust menetlust, mingit uurimist ei ole algatatud.

See nüüd ei puuduta küll ainult Finantsinspektsiooni, aga minu meelest te käisite välja ühe numbri, palju me eelmine aasta raporteid esitasime. Ma vist küll lugesin 24.

aasta raporteid. Numbri, aruandeid meie pank esitas, oli see kas 555 või 666.

Ilus number oli. Aga igal tööpäeval umbes kaks numbrit aruannet, jah.

See aruandluse kommunikatsioon on ülidihe järelevalvega ja seda nüüd uurimiseks nimetada ei saa. Sellises regulatiivses keskkonnas me toimetame ja see on meie igapäeva tööosa.

Nii, tulete investeerimisteenustega turule, kui suure osa kasumist investeerimisteenused teile viie aasta pärast tuua võiks? Taad ise kommenteerida?

Ma kommenteerin võib-olla jah, sest kuna see on kasum ja finantsnumber. Tegelikult investeerimisteenused Eestis vähemalt ei ole suure kasumiallikas ma arvan ühelegi majale tänasel päeval.

Nii nagu paljud teised igapäevapanganduse teenused, mis võib-olla omal ajal olid suur kasumiallikas, maksekorralduste eest võeti teenustasu inimeste käest ja kaarditasud olid suurte osa allikad ja nii edasi. Ka väärpaberitehingud ja portfellide haldamised olid suuret tehingu tuluallikad.

Siis täna on tegelikult selles turus ja selles teenusesektoris tulud ja tasumäärad niipalju langenud, et ega seal väga suurt otsest teenustasu tulu ei teeni tegelikult. See on rohkem loogiline komplekt selles pangateenuste paketis selleks, et tugevalt siduda lojaalse kliente meiega, et nad saaksid kõik vajalikud teenused ja selle juures muuhulgas finantsiline tagaeirg on see, et kui klient on kogu oma naha ja karvadega meie juures, sealhulgas siis ka oma väärtpaberiportfelliga ja ka oma väärtpaberiportfelli kõrval oleva vaba rahaga, siis see tegelikult tekitab meil sellise stabiilsema ja tugevamalt meiega seotud kliendihoiuse baasi tegelikult.

See on see, mille nimel võitlus käib. Nii, konkurents Eesti panganduses muutub üha karmimaks.

millega plaanib Coop pank kliente teistelt pankadelt ülemeelitada, enda juures hoida? Sellel küsimusele võib-olla ma vastaksin ise ja võib-olla natuke üldisemalt, et iga heaga on vastus, et ükski klient jõuga meie juurde ei tule.

Mis ma selle hea all mõtlen, on see, et eks meie nende tegevuste keskmes peab olema klient ja need teenused, mida me osutame, lihtsalt peavad olema konkurentidest paremad, kiiremad ja mugavamad. Ja täna me tunneme, et need ka on.

Ja kuigi mõni konkurent tuleb uue ja huvitava teenuse või tootega turule, siis me kohe ka alati seda analüüsime, vaatame, et kas see on midagi, millega tuleb kaasa minna või mitte. Eks need väljakutseid ja seda küsimust põhimõtteliselt on loogiline küsida, me igapäevanedeks küsime, mida me saame veel paremini teha, et kliendid rohkem tuleks, aga mäletan, et see küsimus oli hästi teravalt päevakorras siis, kui Coop pangast sai Coop pank.

See oli siis aasta 2017-2019, eriti võib-olla IPO ajal 2019. detsember.

See oli ka küsimus, et teil on ägedad plaanid, aga kuidas see, kus kurat need kliendid tulevad ja kust te need saate? Nüüd on väga õige slaid on ekraani parasjagu ees.

Ma ei tea, kas te näete seda, aga siin on näha, et me tegelikult oleme praktikas tõestanud, et kui siin 2019. aastal olid kõhkled, et kas te ikka saate hakkama, siis tegelikult see rida, mis meil siin ette on näidata, tõestab, et me saame hakkama.

Ja päriselt see, mida me teeme ja kuidas me teeme, see kõnetab klienti. Me oleme konkurentsivõimelised ja saame uusi kliente küll.

Ja võib-olla ka seda sama pikemat ajaajond vaadates, siis kui me vaatame 2020. aastast alates meie progressi, siis kliendibaas on kolm korda kasvanud, laenumahud on üle kolme korra kasvanud ja kasumit oleme suutnud üle nelja korra kasvatada.

Tõesti sellised tugevad numbrid meil ajalooliselt ette näidata on. Nii, kaks viimast küsimust.

Esimene sellest siis: kas viie aasta kasvuplaani realiseerimiseks on vaja täiendavat aktsiakapitali Tier 1 või Tier 2? Kas võib piisab olemasolevast kapitalist ja kasumist?

Kasvu jaoks tegelikult kapital kindlasti on vaja. Nüüd on küsimus, et kas see kapital genereeritakse majas seest või mineks investoritelt täiendavalt juurde küsima.

Meil, nagu Arko ütles, dividendipoliitika jätkuvalt kehtib 25% kasumist makstakse välja ja praegu 75% me reinvesteerime. Ja see 75% reinvesteerida ongi vaja selleks, et seda kasvu finantseerida.

Jah, me seda kapitali kasvatame, aga me praeguse plaani kohaselt selles ajahorisondis ja selle kasvu ära tegemiseks ei pea minema turule emissiooni tegema, mis puudutab aktsiakapitali. Mis puudutab alutatud laenu, siis seda me aeg-ajalt läheme ja teeme juurde.

Kahel eesmärgil, et esiteks vanade alutatud laenude refinantseerimiseks, mis on sihuke jätkuv ja pidev protsess, pluss siis ka tegelikult samas proportsioonis enam-vähem nagu meil kasvab see põhiomakapital, et siis ka selle kasvu proportsioonile vastamiseks me aeg-ajalt suurendame ka alutatud laenu, olgu see AT1 vormis või Tier 2 vormis. Mõlemad vormi me selle lähema viie aasta jooksul kavatseme teha küll.

Nii ja viimane küsimus: kas juhtrahvakonna vaade selleks aastaks on laenukasvu raugemine või jätkub tugev kasv nii panga kui ka turu tasemel? Turgu on raske kommenteerida, aga tõesti me ütlesime, et eelmine aasta oli pangandusturul väga tugev kasv, siis ütleks niimoodi, et meie vaatest, et meie oleme endiselt näljased, meie tahame kasvada, me tahame tugevalt kasvada ja sõltumata sellest, mis turg teeb, et meie selline sisemine drive või siht on see, et ikkagi me kasvaksime kaks kuni kolm korda kiiremini.

Aktsionäri vaates see võiks kindlasti olla midagi, mis meid siin teistest pankadest eristub. Me ütleme, et aasta turukasv oli jah üle pikaajalise trendi kõvasti.

Kui pikaajaliselt on see sama laenumaht kasvanud Eesti pangandusturul 4-5% aastas, siis möödunud aastal oli ta 8%. Mis on jupi maad sellest üle.

Kuidas see tulevikus läheb, ei tea, aga hästi tähtis on just nimelt see, et me olemegi sõnastanud oma kasvuambitsiooni niimoodi, et see ei ole mitte fikseeritud protsent, et kasvame 10-20 või 25%, vaid meie ambitsioon on olla selles kontekstis, selles keskkonnas kasvavad turuos