Tere tulemast kõigile. Täna 22.

aprill 2026. Minu nimi on Arko Kurtmann, olen Coop Panga juht, minu kõrval on Paavo Truu, kes on meie finantsjuht.

Tervist.

Ja plaan on meil siis rääkida 2026. aasta esimese kvartali tulemustest.

Ja enne kui me nüüd tõttame sündmuste ja tulemuste juurde, siis ka üks väikene meeldetuletus, et kui kellelgi on küsimusi, siis aeg-ajalt peaks ekraanile ilmuma teil QR-kood, mille kaudu siis saate küsimusi meile esitada, ja siis esitluse lõpus püüame neile ka vastata. Nii, aga aeg on raha, et hüppame kohe teemasse.

Et tõime siis välja mõned märksõnad, mis siis meil selle aasta esimeses kvartalis aset leidsid. Ja esimene oluline teema meie jaoks oli võlakirjade kaasamine.

Rullisime üle vanu võlakirju ja täiendavalt võtsime juurde siis €5 miljonit, kokku €15 miljonit. Ja märkimine läks meil väga hästi, oli hea meel tõdeda, et investorite huvi oli suur ja soovi oli siis 5,7 korda rohkem, kui me siis investoritele meie esialgsest summast olime plaaninud väljastada.

Nii, natukene võib-olla sellisest üldisest keskkonnast ka, et kui aasta algus tundus, et meil elu liigub ilusti positiivses suunas, siis ikkagi konflikt Iraanis oli midagi, mis oli meie kõigi jaoks ootamatu. Ja globaalsel tasandil see on kindlasti midagi, mis meie ettevõtjaid, inimesi ka siis otsesemalt ja kaudsemalt mõjutab.

Asja iroonia muidugi on selles, et kui me lähme aasta aega tagasi, siis täpselt samal ajal tuli Donald Trump välja enda tollitariifidega ja eks see ehmatas meie elu ja olu sama palju, sest oli oht, et paljud aastakümneid välja töötatud tarneahelad lõhutakse ära. Aga õnneks olukord rahunes ja noh, aasta teises pooles me ikkagi nägime, ütleme, et üle pika aja majanduskasvu ja kõik läks positiivselt.

Ja selles valguses ka see aasta, ütleks nii, et meie endiselt oleme kasvuks valmis ja eeldame, et järgneva kaheksa kuu jooksul siis Eesti majandus ikkagi jätkab positiivsel noodil. Üks punkt veel, et ja sellesama konfliktiga seoses siis mitmed toormehinnad viskasid püstloodis ülesse, sealhulgas naftahind.

Aktsiaturud ehmatusest korrigeerusid allapoole, aga noh, nüüd on juba toimunud taastumine. Ja siis panku puudutav ja meie laenuvõtjaid puudutav teema, et siis ka Euribor tõusis 2,1%-lt 2,5%-le.

Vaatasin eile ka veel Euribori, et nüüd ta oli juba 2,4 peale alla tulnud, et...

Jah, intressikeskkonnas on sõnumid võib-olla siuksed segased, et tõesti see naftašokk ja sellest tulenevalt kardetud inflatsioon on see, mis on pannud turgu arvama, et Euroopa Keskpank tõstab oma baasintresse, et pidurdada inflatsiooni. Ja selles valguses on siis ka Euriborid lähemaks tähtajaks kasvanud.

Võib-olla, mis on natuke kummaline isegi, et samas taktis on kaasa läinud ka pikemad baasintressid, et justkui nagu oleks ootus, et selline naftahinna ja Iraani konflikti šoki mõju jääb aastateks kuidagimoodi nagu koormama ja survestama inflatsiooni. Noh, ei oska öelda, kas see kuidagi põhjendatud on, aga jah.

Et reaalselt tegelikult pangaklienti ja panka ennast ka kõige rohkem mõjutab ikkagi see lühike, see 3 kuu ja 12 kuu Euriborid.

Jah, mis ma ise nagu sellest kaasa võtan või järeldan, on see, et erinevate toormete puhul ja ka intresside puhul me peame olema valmis teatavaks volatiilsuseks, et vaatame siis, kuidas aasta teine pool minema hakkab. Nii, tulles meie juurde tagasi, siis esimeses kvartalis meie laenuportfell kasvas €37 miljonit.

Portfelli kvaliteet on väga hea olnud, selle üle on meil hea meel. Tulime välja ka uue kliendikaardiga Coop+, mille eesmärk on siis asendada Säästukaart Plussi.

Uuel tehnoloogial põhinev kliendikaart. Loodame, et see siis leiab suures mahus kasutust.

Natukene ka siis juhtimisest, et meie IT-juhist tegime siis juhatuse liikme, sest me peame oluliseks seda, et IT-teemad on juhatuse tasandil kajastatud, eriti tänapäevases maailmas, kus tehnoloogia väga kiirelt muutub ja ega pank sisuliselt on ka IT-ettevõte, et... Samuti õnnestus meil värvata uus äriliini juht, kelleks siis oli Sander Pikkel, kes hakkab vedama siis meie investeerimisteenuseid.

Käisin täna hommikul ka Äripäevas ja siis kohe küsiti, et kuna tulevad esimesed teenused välja, et siis ma ikkagi natukene ütlesin, et oodake, nüüd andke aega atra seada, et Sander just tuli, on juba hakanud värbama esimesi meeskonnaliikmeid. Aga et kuna me nüüd jõuame reaalselt toodete ja teenusteni, et see võtab ikkagi siin aasta pluss aega, et midagi ei ole teha, et need on pikemaajalised protsessid.

Ja see nüüd küll ei toimunud esimeses kvartalis, aga meil 8. aprillil oli aktsionäride üldkoosolek ja sealt siis kõigile meie omanikele üks hea uudis kaasa võtta, et me siis maksame 6,5 senti aktsia kohta sellel aastal dividendi ja me teeme siis seda 27.

aprillil. Et siis olge valmis.

Nii, aga sukeldume numbritesse vä?

Jaa, ma vaatan nüüd natuke lähemalt ja detailikaupa rohkem, et kuidas meil läinud on. Ja siin on siis meie neli põhiparameetrit: laenud, hoiused, kliendiarv ja kasum lõpuks ekraanil.

Ja ega siin suurt üllatusi ei ole, et kõik need jutud, mida Arko rääkis, on siin siis numbritesse valatud, et laenuportfell kasvas €37 miljonit. Esimeses kvartalis meil tavaliselt ongi siin suhteliselt mõõdukas kasv olnud juba viimased paar aastat, et see on selline kergelt sesoonne efekt, et selles suhtes me oleme jätkuvalt rahul, et number on õiges suunas ja paraja tempoga.

Hoiused kasvavad meil sellises tempos, mis on vajalik selleks, et oma lanumahtusid kasvatada, nii et seal me pigem nagu tüürimegi selle järgi, et vastavalt vajadusele kaasame ka hoiust mõnede kanalite kaudu, et see on ka meil tasakaalus kenasti. Kliente tuli tavapärases tempos.

Ja nüüd see all parem nurk, see võib-olla väärib kõige rohkem tähelepanu, et siin mõned aastad on olnud kogu sektor kasumi mõttes nagu surve all, et kasumid on iga kvartal vähenenud ja ka aastatagusega võrreldes. Et siis me nüüd oleme päris õnnelikud selle üle, et meil neljas kvartal järjest kasum eelmise kvartali suhtes kasvab ja nüüd esimeses kvartalis me oleme teinud ka suurema kasumi, kui me tegime esimeses kvartalis 2025.

Et noh, võiks nagu öelda, et see ei ole nüüd enam juhus, vaid et me tõesti oleme selle trendi suutnud ära murda.

No tõesti jah, ma tahtsin ka öelda, et see on nüüd oluline tähele panna, et me oleme siis neljandat kvartalit järjest kasumit kasvatanud ja siis 6,6-miljoniliselt kvartali kasumilt on see €8,3 miljonini jõudnud.

Ja kust see siis tuli? Et meie äris kõige suurem komponent on kindlasti intressi netotulu.

Ja intresside tulude ja kulude poole pealt on siis näha, et kui varem oli siin mõned kvartalid see jutt, et laenumahud küll kasvavad, aga intresside keskkonna languse efekt on suurem, siis nüüd ka siin esimeses kvartalis on näha, et intresside languse mõju on olnud oluliselt väiksem kui laenumahu kasv, nii et siit on tekkinud siis intressituludesse noh, nii-öelda saldeerituna kasv terve €900 000. Ja teisipidi intressikuludes on samasugune efekt, et intresside languse mõju on nüüd väiksemaks jäänud, kui on mahukasvu efekt, et intressikeskkond on pigem stabiliseerunud ja nüüd hakkavad siis mahukasvud mõlemal pool mõjutama.

Ja kokkuvõttes siis õnnestus teenida pool miljonit rohkem netointressitulu esimeses kvartalis. Ja kulud samas kontrolli all, kulud on neljanda kvartaliga võrreldes isegi vähenenud.

Neljas kvartal tõsi küll, oli meil ka suhteliselt suurte kuludega kvartal, nii et võib-olla see võrdlus on noh, natuke nagu vajaks siukest pikemaajalist vaadet ja keskmise kvartali kulu vastu võrdlust, aga fakt jääb faktiks, et kulud neljanda kvartaliga võrreldes on vähenenud. Mis on veel oluliselt meie kasumit aidanud, on siis krediidikulu ehk siis allahindlused ja krediidikahjud, mida on esimeses kvartalis olnud ainult alla €400 000.

Ja peab ütlema, et see on kindlasti selline tase, mis ei ole jällegi pikaajaline, nii-öelda keskmine, et see on alla keskmise taseme, ehk siis, et kindlasti me ei ütle, et järgmised kvartalid nii head tulevad, et see on siis pigem ka selline efekt, mida meeles pidada. Aga kokkuvõttes tõesti kasum täiesti korralik, €8,3 miljonit ja siit saab siis veel paremaks minna.

Aastatagusega võrreldes on nüüd need kommentaarid intressituludele ja -kuludele natuke teistsugused, et aasta kokkuvõttes on ikkagi, siin kõrval on ka toodud välja, et ärimahukasvust on €5,4 miljonit küll intressitulu kasvanud, aga intressimäärade mõju peaaegu samas suuruses on vastu. Nii et jällegi, nii-öelda esimese kvartaliga 2025 võrreldes on see dünaamika teistsugune ja põhjused selle taga ka teistsugused, et seal on see intressikeskkond tegelikult ikkagi nagu tugevamalt pildil nii intressitulude kui intressikulude poole peal.

Aga sellele vaatamata ikkagi puhaskasum on suurem kui esimesel kvartalil eelmisel aastal. Nii et siin jällegi, fakt jääb faktiks, nii on.

Ja peab ka ütlema, et möödunud aasta esimese kvartali finantsvara allahindluse kulu oli ka pisike, et selles mõttes on need numbrid võrreldavad. Nüüd üks nüanss veel siia juurde, et kui me räägime kuludest, et siis me ise oleme suhteliselt nagu rahul selle tulemusega, et meie töötajate arv ja personalikulu on meie panga kõige suurem kulu, et meie töötajate arv tegelikult viimase aasta jooksul ei ole kasvanud.

Et nii nagu me 2025. aastat alustasime umbes 450 töötajaga, nii on see ka praegu, umbes 450 töötajat.

Ja selle võrra me oleme siis mahtusid kasvatanud umbes 18-st kuni 20%-ni sõltuvalt, mis parameetrit vaadata. Laenuportfellist: laenuportfell kasvas mõõdukalt, ütleme, siis esimeses kvartalis.

Nagu öeldud, meil tegelikult huvitaval kombel ongi esimesed kvartalid sageli sellise mõõdukama kasvuga kvartalid, ka möödunud aasta esimene kvartal oli suhteliselt mõõduka kasvuga. Aga me teisipidi vaatame oma pipeline'i, oma komiteematerjale, et me mures ei ole, et tegelikult pipeline on tugev ja isegi tehtud otsuseid ja ka allakirjutatud lepinguid on omajagu, nii et me usume, et tegelikult aasta kokkuvõttes see kasv tuleb korralik ja suurem, kui see esimene kvartal võiks lubada isegi.

Nüüd intressikeskkond, mis mõjutab seda tulude poolt ja laenu poolt kõvasti, et siin võib öelda, et neljanda kvartaliga võrreldes noh, ega ta suurt muudatust ei ole teinud, eks ole, väike põrge on ülesse olnud ja selle põrke sees siis on tegelikult veel Iraani sõja eelselt noh, kerge selline nagu ülessepoole trend tekkis, aga siin sees on ka mõni päev siis juba seda Iraani sõja efekti. Teisest küljest on selge, et see efekt, mida me täna näeme Euribori tabelites, et see meil veel tuludesse noh, esimeses kvartalis praktiliselt pole kopika eest sees ja tegelikult ta sõidab sisse meile siis kuuekuulise viitajaga, niimoodi nagu need Euribori efektid ümber hinnastuvad nii ülesse kui allapoole.

Et praegu siis tegelikult seda Euribori kasvuefekti me ootame pigem nagu teisest ja kolmandast kvartalist isegi, et esimeses seda mõju veel ei ole. Laenuportfelli kvaliteet, nagu Arko ütles, jätkuvalt väga hea, et meil kokku siis kõiki viivitajaid esimesest päevast peale loetuna on 1,9% portfellist.

Nii et siin sellest nii-öelda nähtavas minevikus meil palju paremaid kvartaleid pole ette näidata ja tegelikult see on ka pikemas plaanis väga hea tulemus ja üle kogu pangandussektori tegelikult portfelli kvaliteedid on head ja siin ühtegi probleemi tegelikult ei paista. Et mis on nüüd siin all paremas nurgas, on siis krediidiriski kulumäära numbrid, et siin on näha, et kvartal-kvartalisse see kõigub üsna tugevasti ja tõesti, need provisjoni mudelid töötavad nii, et nad vahel tekitavad üles-alla hüppeid, aga pikaajalisel keskmisena noh, võiks selle praktika pealt vaadata, et siuke 0,2-0,3% on see, mida meie ärimudel praegu toetab.

Et see 0,1, nagu ma ütlesin, siin esimeses kvartalis 2026, et seda päris nii-öelda uueks normaalsuseks pidada ei julgeks. Äriliinide lõikes ka üllatusi ei ole, et võib-olla üllatav on see, et meie pangas läbi aastate on ärilaenude portfelli kvaliteet olnud turu keskmisest parem.

Ja tõesti, käivad meil siin reitinguagentuurid ja muud analüütikud ja on pigem nagu tugevalt üllatunud, et see sektor meil on nagu nii hea kvaliteediga ja läbivalt, et see ei ole nagu, kui see aastaid niimoodi kestab, siis see on juba süsteem, see ei ole juhus, onju. Nüüd teine pool on siis kinnisvara, era-kinnisvaralaenud ja siin on näha, et siin on meil suhteliselt pigem isegi nagu suur see viivitajate osakaal laenuportfellist, aga peab tähele panema, et see kõik on lühiajaline viivitus.

Et see roosa kiht, mis siin üleval on nii-öelda 90+ päeva viivitatud, noh, see on nii väike, et luubiga ka ei näe, et selles mõttes on ikkagi sisuliselt kvaliteet on hea ehk viivitused on ainult lühiajalised. Ja sarnane mudel on siis tegelikult ka siin all paremal on liisingus, on sama seis, et viivitust kokku küll 3,1% portfellist, mis on ka ajalooliselt hea tasemel, aga siin on ka ainult lühiajalised viivitused.

Ja tarbimislaenus siis selgelt noh, viivitajate osakaal on suurem, see on selle äri omapära, aga trend on jätkuvalt iga kvartal ainult paremuse suunas, nii et siin me oleme ka väga rahul. Finantseerimiskulu, väga oluline komponent netointressi kujunemisel.

Ja see on siis kvartal-kvartalisse on näha, et eks ta on meil alla tulnud seoses sellega, et intressikeskkond on tulnud oma tasemetel alla, pluss siis see kõik avaldub meie finantseerimiskuludesse ka viitajaga. Ehk siis, et nüüd on see viitaeg ütleks ka läbi, et nüüd me näeme siin viimastel kuudel ikkagi, et nagu meie finantseerimiskulu on üsna stabiilne, et trendi allapoole enam ei paista.

Et noh, nüüd võiks pigem nagu mõelda nii, et kui ikkagi pikaajaliselt jäävad need Euriborid ja jäävad võib-olla ka Euroopa Keskpank tõstab oma tasemeid, et siis see võib isegi nagu pöörata ka tõusu poole, aga jah, et hetkel ühtegi jõudu, mis seal nagu allapoole tõmbaks jõuliselt, et seda me ei näe. Aga muus mõttes kõik need protsessid, mis on toimunud, on meile olnud sobivad ja meelepärased.

Jaa, et täna Äripäevas ka küsiti, et mis on meie fookus number üks. Ja tegelikult fookus number üks ongi muuta meie kliendid järjest rohkem aktiivseks ja seeläbi loodame, et suureneb ka meie nõudmiseni hoiuse osakaal ja siis võiks ka meie nii-öelda finantseerimisallikate kulu alla tulla.

Jah, see on tõsi, et kui me ütleme, et ka rahaturud on stabiilsed, siis meie rahastamise struktuur, kus on suhteliselt suur osakaal tähtajalisel hoiustel ja alla turu keskmise siis nõudmiseni hoiustel, et see kindlasti struktuur saab muutuda ja see tooks ka siis kaalutud keskmist hinda alla. Klientide arvust jätkuvalt stabiilselt ülespoole dünaamika, et siin ei ole suuri hüppeid ülesse ega alla tegelikult üheski kvartalis olnud ja eks see ongi sellepärast nii, et kui võib-olla siin laenuportfellis mõni üksik tehing määrab midagi väga palju, siis siin ikkagi kliendid tulevad iga päev ja tulevad nii-öelda väikeste tükkidena, et siin ongi protsessid hästi stabiilsed ja kasv meil 4000 klienti kvartalis juurde.

Nii et sellega me oleme praegu rahul ja kenasti oma plaanidega kooskõlas. Ja turuosa pilti vaadates siis siin hakkab silma, et möödunud aasta teises kvartalis meil justkui nagu hoiuste turuosa langes.

Ma korra meenutan, et siin oli meil see pandikirja emissioon €250 miljonit, et me selle arvelt siis mingi osa nii-öelda hoiuseid, kallimaid hoiuseid saime lasta teistesse pankadesse voolata ja asendasime seda siis oma pandikirja rahaga. Ja nüüd tasakesi muidu äri kasvades me peame taas üha rohkem vaatama hoiustajate poole, sest noh, pandikiri €250 miljonit sai tehtud ja pärast seda me juurde pole teinud, nii et praegune ärikasv tuleb siis finantseerida hoiustest, nii et see hoiuste turuosa rühib jälle kenasti sinna meie soovitud suunas tagasi.

Kapital investorite vaates ka võib-olla selline olulisem küsimus võib-olla kui päris tavalise inimese jaoks tänavalt. Et kapitali osas nüüd noh, hakkame siit paremalt poolt pihta, et esimene oluline sõnum on see, et kõik kapitalinäitajad on piisava varuga täidetud, et on head puhvrid kõikidel kapitali tasemetel ja sellega me saame siis oma kasvu edasi teha.

Nüüd vasakpoolne pilt nii palju vajab siis kommentaari, et siin on näha kapitali kolmnurga alt kihti, eks ole. On päris see esimese taseme põhiomavahendid, see on see alumine tumesinine kiht, €210 miljonit esimese kvartali lõpus.

Siis on see AT1 kiht, kus meil on kaks tranši võlakirju emiteeritud ja siis on Tier 2 kapital ehk siis need allutatud võlakirjad näiteks, mida me nüüd turule tegime. Ja te näete, et siin on €5 miljonit on kasv olnud esimeses kvartalis, siis nii palju vajab kommentaari, et see €5 miljonit ei ole mitte selle avaliku emissiooni €5 miljonit, et see €5 miljonit on nüüd Euroopa Energy Efficiency Fundilt võetud allutatud laen, €5 miljonit täiendavalt.

Et meenutuseks, et nende käest võtsime kaks aastat tagasi ka €15 miljonit allutatud laenu, nüüd äri kasvades võtsime €5 miljonit juurde. Koostöö nendega on väga meeldiv ja sujuv ja see on see €5 miljonit.

Nüüd avaliku võlakirja emissiooni €15 miljonit, mida me kaasasime, see tegelikult kajastub alles teises kvartalis, sest selle emissiooni arveldus toimus 1. aprillil ja ühe päevaga jäime nii-öelda nagu välja sellest kvartalist.

Ja nüüd teisipidi jällegi, et me kaasasime küll €15 miljonit, aga me kohe samal ajal ka teatasime eelmise emissiooni €10 miljoni lunastamisest, ehk siis tegelikult sealt netoefekt on täiendav pluss 5, ehk siis sellele 40-le teise kvartali lõpuks noh, peaks tulema see pluss 5 juurde, eks ole, et siis on ta €45 miljonit. Et see on siis see väljavaade nende kapitali osas.

Likviidsus: siin on jälle sõnum selles mõttes hästi lihtne, et eelkõige need pildid peaks ütlema ja andma kindlustunde, et likviidsusega on hästi, likviidsed varad on olemas, nad on kvaliteetsed ja oluliselt kaks regulatiivset suhtarvu: LCR, mis on siis nagu lühiajalise likviidsuse vaade, ja NSFR, mis on pikaajalise stabiilsema finantseerimise stabiilsuse vaade, et mõlemad on siis ka üle normatiivse 100% väga suure varuga, nii et likviidsusega on hästi. Pisitasa küll on see, et meie likviidsete varade struktuuris me oleme ajalooliselt olnud hästi palju oma likviidseid varasid hoidnud keskpangas rahana, see on see helesinine värv siin.

See käekiri põhimõtteliselt ei ole muutunud, me jätkuvalt oleme hästi keskpangas hoidmise usku, eriti selles keskkonnas, kus selle eest makstakse ka normaalset intressi, aga siiski kõrgemate intresside keskkonnas me oleme osa oma varadest paigutanud ka kvaliteetsetesse riigivõlakirjadesse, mis nii-öelda kvaliteedi ja likviidsuse poolest on sama head kui keskpanga raha, aga annavad siis grammike suuremat tootlust ja annavad teistsuguse intressiriski profiili. Nii et noh, seal on nagu kaks elementi.

Tulemusnäitajad siis kokku: ROE ja CIR eelkõige. Mõlemad on liikumas siin õiges suunas, et meie kulu-tulu suhe on nüüd möödunud aasta neljanda kvartaliga võrreldes hakanud õiges suunas ja liikuma allapoole ja samamoodi ka ROE ehk omakapitali tootlus.

Peab küll ütlema, et ega kumbki nendest ei ole veel soovitud tasemel, et meie eesmärk selgelt on ikkagi omanikele anda omakapitali tootlust vähemalt 15% ja kulu-tulu suhe nii mõne aasta perspektiivis tegelikult peaks tulema siiski alla 45. Et siin on pikaajaline eesmärk kirjutatud alla 50, siis tegelikult noh, päris aus olla, siis pikaajalise eesmärgina me oleme ikkagi sõnastanud 45, aga mitte veel aastal 2026.

Et sinna me '26 veel ei jõua, aga kindlasti jah, et mõlema...

Sinna poole püüdleme, jah.

Mõlema nende näitajate osas just, et suund on veel nagu edasi. Ja nüüd üks, mis siuke majas sees meile vahel armastame sellist näitajat, on siis kulude suhe laenuportfelli, et siin näitab, et viimased viis kvartalit on see muidugi üsna stabiilne olnud, tõsi küll, väikese nii-öelda nõksuga korra neljandas kvartalis ülesse, kus meil oli võib-olla kulud natuke suuremad kui tavaliselt.

Aga pikas plaanis ka, et see ka selles näitajas on nagu trend õigetpidi ja siin me oleme eesmärgist tegelikult ka omamoodi liikumist allapoole selgelt. Aktsionäride struktuuris muutusi ei ole, et eks ostusid-müüke börsil ikka toimub, aga kui me vaatame seda parempoolset pirukat, kus on siis nagu põhiaktsionärid loetletud ülesse, siis nende struktuuris ja koosseisus siin ei ole mingit muutust olnud, nii et see püsib kenasti.

Nüüd aktsionäride arv on mõnevõrra vähenenud, tegelikult vähenenud juba mitu kvartalit järjest ja eks see tuleneb eelkõige sellest turu passiivsusest ja võib-olla, et ei ole nii suuri liikumisi olnud nagu mõned aktsionärid on oodanud ja on siis seetõttu vahetanud oma positsioone. Need, kes meiega alles on jäänud, neil ma arvan, et on põhjust olla rahul viimase aja dünaamikaga, et siin...

Ühe kommentaari... Jaa.

Jaa.

Et võib-olla pane eelmine graafik tagasi, et kuigi meil aktsionäride arv on vähenenud, siis tegelikult hea meel on tõdeda, et meie omanike ringi on juurde tulnud siis selliseid edumeelseid Eesti ettevõtjaid. Osad nendest juba meediast ka läbi käinud, osad ei ole, aga ma ütleks, et mis teeb nagu head meelt, on see, et esiteks meie tegemistesse usutakse ja mulle tundub, et nad on sellise natukene pikemaajalise hoiaku ja ratsionaalsema vaatega, et ehk mulle endale meeldib, et on rohkem sellise tuumikaktsionäri nagu iseloomuga, et hea meel, et see usaldus on nagu meile tagasi tekkinud.

Ja eks see käib sageli käsi-käes, et siin nüüd vasakul üleval on näha ka pikaajaline aktsiahinna dünaamika alates IPO-st ja eks siin on vahepeal igasuguseid huvitavaid tippe ja siis oli sellist vindumist, siis nüüd viimase mõne kuu jooksul on tegelikult ikkagi aktsia hind võtnud suuna ülesse. Ja siin pildi peal küll skaala tõttu hästi ei paista, aga tegelikult see siiski on näha ka see, et ka see alumised tulbad, mis siin on need roosad, et ka see turuaktiivsus ehk siis kauplemismahud on tegelikult viimastel kuudel olnud kõrgemad, kui nad siin vahepeal vaiksel ajal olid.

Nii et see hinnadünaamika ja turuaktiivsus käivad suuresti käsikäes siin meie vähelikviidsel Balti turul. Ja tõesti, nüüd on see aktsia hind mõned kuud olnud tõusus ja isegi nagu täitsa viisakas tempos, nii et loodame, et aktsionärid on natuke rohkem rahul oma investeeringule.

Ja sellele vaatamata noh, tänasel päeval veel, kui me vaatame neid suhtarve, siis ükski neist suhtarvudest kuidagimoodi nagu liiga kõrgeks küll ei ole roninud, et pigem on ta jätkuvalt soodne investeerimisobjekt, kui vähegi uskuda sellesse ettevõttesse.

No täpselt sama asja tahtsin öelda, et oleme endiselt väga soodsad ja teel alles õige hinna poole.

Ja kui kokku võtta kuidagi see kvartal jah, et siis laenukasv oli võib-olla ütleme mõõdukas, aga see on meil esimeste kvartalite jaoks üsna tavapärane. Nagu ma ütlesin, pipeline on tugev, et meil liiga mures ei ole, kliente tuleb, kasumit õnnestus ka teenida ja siin ütleks pigem nagu nokk ülessepoole, et halvemuse suunas trendi ei ole.

Ka see intressikeskkonna muutus ju noh, nagu me teame, et tegelikult pigem nagu klassikalist kommertspanka soosib. Ja tulemusnäitajad siis CIR ja ROE ei ole veel soovitud tasemel, aga liiguvad õiges suunas.

Täpselt nii. Ega mul sellele slaidile rohkem täiendada ei olegi.

Nii et nüüd on küsimuste aeg.

Küsimuste aeg, jah. Et väga palju küsimusi ei ole tulnud, aga hakkame siis järjest minema, et esimene küsimus: "Kuidas mõjutab Prisma poodide ost Coopi poolt Coop Panga tegevust?"

No lühike ja kiire vastus on, et väga positiivselt. Et kui meil täna on ikkagi Coopi kaardiga on võimalik Coopi poodidest saada soodustust ja ka siis ainulaadset cashback'i 1%, siis tänu sellele, et Coopi poode tekib linnaruumis rohkem juurde, siis järjest rohkem inimesi saab ka nendest soodustustest osa.

Ja teine aspekt on see, et Coopi poodidega meil on ikkagi strateegiline koostöö, ehk see koostöö siis järjest süveneb ja meie kliendid saavad järjest rohkem positiivset efekti sellest.

Ja siin on eriti oluline veel see, et me oleme kindlasti väga paljudes piirkondades Coop oma kaubandusega on noh, number üks ja väga hästi esindatud Lõuna-Eestis eelkõige, aga ka saartel näiteks ja muudes piirkondades, siis Tallinnas me oleme olnud või meie, ütleme, Coopi kaubandus on olnud pigem nagu kehvasti positsioneeritud ja selle sammuga kindlasti nüüd Tallinna elanikele Coop tuli kohe nagu kaks sammu lähemale.

Jaa, igati teretulnud ja positiivses noodis. Nii, järgmine küsimus: "Kui Euroopa Keskpank peaks sel aastal baasintresse tõstma, siis mil määral survestab see Coop Panka oma hoiuste intresse tõstma?"

Hoiuste intressiga kohalikul turul on küll niimoodi, et loomulikult ta on mõjutatud noh, nii Euroopa Keskpanga tegevusest kui ka siis Euriborist, igasugu muudest asjadest, aga eelkõige ta ikkagi tuleneb sellest, kuidas on kohalikul pangandusturul konkurents. Ja nüüd pankurite jaoks need halvad uudised on see, et me mäletame, et eelmises intressitõusu tsüklis siin mõne aasta eest, siis olid ka keskpanga analüüsid, et Eestis ja Baltikumis laiemalt olid Euroopa ühed kiiremini tõusnud tähtajalise hoiuse intressid ja tõusid päris kiiresti ja päris kõrgele.

Coop Pangal oli ka selles oma osa, aga see oli siis pigem nagu kohaliku konkurentsiolukorra tagajärg. Et Euroopa Keskpanga otsus justkui nagu mõjutas kogu Euroopat laialt, aga Baltikumis hoiuseintressid tõusid kiiresti ja rohkem kui võib-olla kuskil Saksamaal või Itaalias.

Ehk siis, et see ei ole päriselt üksühene nüüd nagu seos, sest siis peaks see tõus ja langus olema nagu ka Itaalias ja Prantsusmaal samasugune, aga ei olnud. Ehk siis, et seal on hästi tugev komponent on see konkurentsikomponent ja konkurents on tegelikult Eesti panganduses päris tugev noh, nii laenude otsas kui ka siis hoiuse poole peal.

Täpselt nii.

Aga noh, eks ta mõjutab muidugi, et kui ikkagi laiemalt intressiturud tõusevad, siis oleks noh, naiivne arvata, et sellel üldse mõju ei ole. Et see mõju ei ole üksühene ja kohene, aga see mõju on muidugi tõusu suunas sel juhul olemas.

No teine efekt on kindlasti ka laenunõudlus, et eelmine aasta ikkagi Eestis ju meil laenumahud sektoriüleselt kasvasid 8%, mis oli kaks korda kõrgem ajalooline keskmine, ehk et see ka siis aitas hoiusehinda ülesse viia või üleval hoida.

No see nüüd töötab küll siis selles suunas, et kui möödunud aastal oli laenukasv ja laenunõudlus tõesti tugev, 8% portfellid kasvasid, siis see on üle ajaloolise keskmise, nii et kui nüüd laenunõudlus tuleb natuke alla sinna kuskile ajaloolise keskmise tasemele, mis on 4-5% aastas, siis see jälle vastupidi võtab nagu hoiusekasvult tegelt survet ära. Nii et see töötab siis nagu selle hoiuseintressi kasvu vastu.

Nii, "Kuidas on progresseerunud klientide aktiivseks muutmise strateegia?" Kui ma siia peaks sellise üldhinnangu andma, siis ma ütleks, et vaevaliselt, aga me teeme selle nimel igapäevaselt tööd.

Mõtlen, et mis siin on olnud siis sellised tõuked, et meie kliendid järjest aktiivsemaks muutuks. Noh, esimene tõuge oli ikkagi eelmise aasta keskpaigast meie uued paketid ja seesama cashback 1% rahakontole tagasi, mis on ikkagi Eesti turul ainulaadne.

See on tegelikult väga hästi vastu võetud. Töötame ka täiendavalt uute pakettide kallal, aga siin ma ei soovi ühtegi kuupäeva veel välja hõigata, millega me siis soovime nii-öelda jõukamate elanikkonda Eestis kõnetada.

Ja ma mõtlen, et mis meil veel siin nagu põnevat... Ja noh tegelikult ka need samad investeerimisteenused, mida me nüüd üles ehitame, et ka see on üks nurk ja komponent selles vallas, et kus me soovime, et meie klient ju saaks olla nagu tugevamalt meiega seotud.

Ja kui ta kuskil kontovaba jääki hoiab, et siis ta tulevikus hoiaks seda meie juures. Et vaikselt...

Nii- ja naapidi, jah, et see sõna "vaevaliselt" on päris hea sõna, et vaeva nähakse esiteks kõvasti. Tulemust tuleb, aga tuleb noh, niimoodi tasapisi.

Aga hea uudis on see, et see tulemus ikkagi tuleb ja tuleb nagu iga kvartal õiges suunas, et meil on majas sees neid mõõdikuid, kuidas me seda aktiivsust mõõdame, üsna mitmeid. Ja ma ütleks, et ei ole ühtegi nendest mõõdikutest, mis näitaks kuidagimoodi nagu tagasisammu.

Et need mõõdikud aktiivsuse suurendamisel kõik on õiges suunas ja me muidugi tahaks, et see läheks kiiremini, aga nad lähevad õiges suunas. Ja noh, mõned siis, mida me mõõdame, eks ole, et me mõõdame oma pangaklientide tehingute turuosa kogu ületuru tehingute turuosas näiteks, et me ei loe ainult nagu klientide arvu, vaid me loeme ka seda, et kas nad teevad meie juures midagi.

Ja see turuosa meil rühib pidevalt ülessepoole. Meie klientide aktiivsus selles mõttes, et mitu teenust nad meie juurest tarbivad, see läheb ülessepoole.

Kui palju on nii-öelda aktiivsete klientide suhe kogu klientide arvusisse, et seal jällegi väga vaevaliselt, aga siiski numbrid õiges suunas. Et tegelikult jah, trend on väga selgelt ainult ühes suunas, et meil tagasikäiku ei ole kuskil läinud.

Täpselt nii. Nii, aga: "Rääkisite, et laenuportfelli pipeline on soliidne.

Mis sektorid domineerivad ja seda kasvu veavad?" Ütlen, et see laenutaotlused on üsna laiapõhjalised, et võib-olla, kui ma tooksin midagi välja, siis ma vaatan, et meil pipeline'is praegu on hotellindust, mis on seotud spaamaailmaga, siis on kindlasti elukondlikku arendust on, töötlevat tööstust on, kes on soovimas enda tootmist laiendamas.

Aga mida on huvitav näha, et ka M&A tehinguid on, ehk kas siis keegi soovib keda ära osta või siis juhtkond on olemasolevatelt omanikelt leverage buyout'i tegemas ja selliseid tehinguid on viimasel ajal lauale tulnud. Et erinevatest sektoritest ja ka erineva iseloomuga on neid finantseerimisprojekte.

No ma kujutan ette, et see küsimus võib-olla natuke oli ka suunatud sinnapoole, et kas noh, kinnisvara ja kõik muu, et tavaliselt on nagu see kinnisvara nagu eraldi fokusseeritult vaadatakse ja kinnisvara osakaal meil on tegelikult portfellis ju suhteliselt suur, umbes 40% meie ärilaenuportfellist on kinnisvaras. Et seda on nüüd ülearu küll näha, et me ütleks, et nüüd see kasv tuleb ainult kinnisvarast, pigem on ta tõesti üsna laiapõhjaline ja ta on laiapõhjaline olnud juba viimased paar aastat, sest meil on ärilaenuportfellist siuke 40, võib-olla natuke mõni protsendipunkt üle on olnud kinnisvara juba viimased paar-kolm aastat.

Et seal nagu selles mõttes trendi ei ole, et see kuidagimoodi kasv ainult kinnisvarast tuleks. Et isegi ütleks, viimased paar aastat on meil kaubanduses on paar noh, üks nagu suuremat sorti hüpet, et oleme mõned tublid kaubandusettevõtted endale pardale saanud, et kinnisvara osakaal hetkel kasvamas ei ole.

Jaa, just käisime värskelt avamas Keila Keskust, et Keilas siis on nüüd uus keskpunkt tekkinud. Kes ei ole seal veel käinud, siis käige kindlasti läbi.

See läks nüüd küll kinnisvarasektorisse meie vaates, aga noh, seda balanseerib siis see kõik muu ka, eks, et see ei ole ainult kinnisvarast.

Nii, "Kas plaanite millalgi dividendimäära tõsta?"

Dividendimäär selles mõttes, et meil on dividendipoliitika 25% kasumist me jagame välja ja aus vastus on see, et selle tõstmiseks plaani ei ole, selle lõpuks muidugi otsustavad ära aktsionärid. Aga tegelikult ratsionaalselt ei ole, noh, kokkuvõttes see ju totakas, eks ole, et maksta dividendi välja rohkem ja siis hakata turu pealt raha kokku korjama.

Et selles mõttes siin nagu lühike vastus on, et pigem ei. Ja põhjus oli siis see, et see lihtsalt ei ole mõistlik, sest siis me ei saa realiseerida oma kasvuambitsiooni.

Nii, "Kas näete kohalikul turul hetkel M&A prospekte? Kui jah, mis suunas siis vaatate?"

No sa juba peaaegu vastasid sellele.

Üks asi on see, et me ise finantseerime, aga siin ma arvan, on mõeldud seda, et kas me ise oleme kedagi ära ostmas.

Nojah, eks aeg-ajalt juhtub ju, keegi ennast pakub ja meil küll hetkel midagi ette näidata ei ole, ütleks niimoodi. Aga jah, pakkumisi ja arutelusid ikka on.

Ma võib-olla nii palju, Paavot, kommenteerin, et meil on ikkagi mitu rauda on tules, aga ka nagu varasemalt, et kui need asjad ei õnnestu, siis ei ole ka millestki rääkida. Et nendest asjadest me saame rääkida siis, kui asi on küps, aga jooksvalt selline monitoorimine, suhtlemine erinevate võimalike ettevõtetega käib.

Nii, "Esimene aktsiate tagasiostuprogramm peaks lõppema maikuu lõpus. Kuidas tagasiostud pärast seda jätkuvad?"

Äkki sa üldse kommenteerid, et kuidas meil tagasiostudega on läinud?

Jaa, tagasiostuprogramm sai nüüd tõesti aktsionäride üldkoosoleku poolt kinnitatud. Finantsinspektsiooni luba selleks oli meil juba varem olemas, nii et meil päriselt tõesti 19.

aprillist saadik noh, meil on see programm nii-öelda nagu töös ja me oleme oma orderitega väljas turul. Nüüd kuna aktsia hind on tõusnud, siis nende omatagasiostuprogrammide realiseerimisel on üsna kõvasti piiranguid: mahupiirangud ja ka hinnapiirangud, et millega me võime turul olla.

Nii et lihtne vastus on see, et tõusva hinna keskkonnas tegelikult ei õnnestu osta, sest me ei tohi teha pakkumist, mis on nii kõrge, et see oleks konkurentsi mõjutav siis. Et me ikkagi nagu ainult langevatel hetkedel nii-öelda langust pidurdada saame oma ostudega, aga hinna tõusu keskkonnas me ei saa osta.

Lihtsalt ei rahuldata meie orderit. Nii et seetõttu siis me oleme iga päev väljas, mõni päev on õnnestunud ka osta, aga mitte iga päev.

See on siis praegune seis. Ja selle tempoga minnes siis on niimoodi, et me 3This request was blocked by Gemini's filters.

They can occasionally trigger by mistake on safe coding, security, or biology-related queries. Please try rephrasing your prompt.

You can [send feedback](https://ai.google.dev/gemini-api/docs/troubleshooting#file-bug) or read more about [our policies here](https://policies.google.com/terms/generative-ai/use-policy).